vatajate suhteliselt väikestest ja omavahel lõdvalt seotud kogukonda- dest aja jooksul varanduslikult kihistunud ühiskond. Elati varasemast märksa rahvarohkemates ja jõukamates asulates kitsa ülemkihi juh- timise all. Sellest annavad tunnistust arheoloogide leitud rikkad ülikute matusepaigad, kesksed asulakohad ja suured, ilmselt terve kogukonna ühistööna valminud ehitised. Etnoloogia andmetest nähtub, kuidas rik- kamatest perekondadest moodustunud ülemkiht ja selle hulgast esile- kerkinud pealik korraldasid ühiskonna elu. Nad koondasid rahvast ühisteks ettevõtmisteks, olgu ehitustöödeks, pidustusteks või sõjakäi- kudeks, mõistsid kohut, juhtisid usulisi kombetalitusi ja korjasid rah- valt andamit, osalt ühiseks tagavaraks, osalt aga omaenda huvides. On enam-vähem kindel, et sellisest kihistunud ja ülikkonna või mule alluvast ühiskonnast kujunes sisemise korralduse edasisel täiustumisel
vatajate suhteliselt väikestest ja omavahel lõdvalt seotud kogukonda- dest aja jooksul varanduslikult kihistunud ühiskond. Elati varasemast märksa rahvarohkemates ja jõukamates asulates kitsa ülemkihi juh- timise all. Sellest annavad tunnistust arheoloogide leitud rikkad ülikute matusepaigad, kesksed asulakohad ja suured, ilmselt terve kogukonna ühistööna valminud ehitised. Etnoloogia andmetest nähtub, kuidas rik- kamatest perekondadest moodustunud ülemkiht ja selle hulgast esile- kerkinud pealik korraldasid ühiskonna elu. Nad koondasid rahvast ühisteks ettevõtmisteks, olgu ehitustöödeks, pidustusteks või sõjakäi- kudeks, mõistsid kohut, juhtisid usulisi kombetalitusi ja korjasid rah- valt andamit, osalt ühiseks tagavaraks, osalt aga omaenda huvides. On enam-vähem kindel, et sellisest kihistunud ja ülikkonna või mule alluvast ühiskonnast kujunes sisemise korralduse edasisel täiustumisel
Sepp oli Priidu kõneviisiga nii ara harjunud, et ta igast sõnast aru sai; temaga ei häbenenud Priidu rääkida, kuna ta muude inimeste seltsis tumm oli. Seekord aga ei näinud sepp sõnagi mõistvat, et sellest, et Priidu tema mõistust segaseks pidas, ega sellest, et Priidu ise puusärki pugeda soovis. Sepp vahtis veel kord ettevaatlikult ringi, kas kusagil hullu tembu nägijaid ei ole, ja ronis p.uusärgi sisse; tema õnneks oli surnud mõisnik üks kõige keha-kamatest vestfaali hiiglastest olnud. 187 «Kas pead nüüd hästi meeles, mis ma ütlesin?» küsis sepp kaane alt. Priidu noogutas nukralt pead. «Siis vajuta kaas kinni.» Priidu tegi oma kõige haledama näo, surus veel kord sõbra kätt ja -- täitis käsku. Kõrtsituppa astudees värises ta kui haavaleht, aga me võime julgesti ütelda, et see võrukael sugugi ei «oleks värisenud, kui teda ennast elusalt puusärki oleks pandud.
annaabi.ee 
