· Asaföötida ehk juudavaik Tarvitamisküps juudavaik kujutab endast ebamäärase kujuga kamaraid, mis koosnevad mitmesuguse suurusega mandlikujulistest terakestest ning neid siduvast veidi teralisest määrdunud kollasest või kollakaspruunist kleepuvast massist. Terakesed on kollakad, nende lõikepind piimvalge roosakate soontega. Õhu käes muutub lõikpind alguses purpurpunaseks, seejärel punakapruuniks. Mida parem on juudavaik, seda suuremad, elastsemad, puhtamad ja heledamad on kamarad. Ta on sööbiva toimega. Lõhnalt meenutab sibulat ja küüslauku, misjuures ülekaalus on küüslaugu lõhn. Juudavaigu eripäraks on tema ülimalt lenduv aroom, mis on suuteline lõhnastama kõike ümbritsevat - õhku, seinu, riideid, toidunõusid. India köögis kasutatakse teda riisi- ja köögiviljatoitudes. Ka Lõuna-India tamilite maitseainesegu 'sambaar podi' sees. · Sinepiseemned Tillukesed kollakasvalged ja mustad seemned. Musti kasutatakse vürtsikate roogade
Dünaamiline õhuringlus Uus patenditud dünaamiline õhuringlus, mis on kombineeritud voolujoonelise ahjukambriga, tagab optimaalse soojuse jaotumise kambris ning selle kasutamise just seal, kus seda vajatakse. Ventilaatori tiiviku kiirused on täpselt reguleeritud ja need muudavad arukalt kambris õhu kiirust. Väga effektiivne ahjukambri niisutus Uus aktiivne kambriniisutus toimib kiiresti ja usaldusväärselt mistahes olukordades. See tagab krõbedad kamarad ja paneeringud ning mahlakad praed isegi suurtes kogustes. Puhas, hügieeniline värske aur Võimas värske auru generaator koos uue tõhusa aururegulaatoriga ühendab endas vees keetmise ja maksimaalse niiskuse hüved. Tulemuseks on minimaalse kuumutusajaga intensiivne värv ja isuäratav maitse. Rääkimata vitamiinide ja mineraalide säilitamisest. Eraldi veepehmendajat ei ole vaja. Tallinna Teeninduskool 2013
-Kesk-Eestis on võimalikud järgmised saagid: -teravili 3 6 t/ha -karjamaalt 25-30 t/ha -haljasmassi 40-45 t/ha kahe niitega s.h.6 t heina I niitest Pealtparandamine Niiskustingimused ei vaja põhjalikku reguleerimist. Rohukamar sisaldab piisavalt kultuurliike. Ei ole umbrohtumist luht-kastevarre, võilille, nõgesega. Võsa laastamine, kivide koristamine, pinna tasandamine, seemne täiendav pealekülv hõrenenud kamarates. Vanemad kamarad, ka I kasutusaasta kamaratel. Varakevadel vahetult peale lume sulamist käsitsi; spets. külvikute olemasolul võiks külvata veidi hiljem - oluline on, et seeme ei jääks kuiva kätte. Vajadusel äestada ja rullida. Kui kamaras on sammal või palju kulu tuleb enne äestada. Tasakaalustatud väetamine. P ja K väetiste kasutamine soodustab liblikõieliste tulekut kamarasse, N kasutamine soodustab kõrreliste levikut, normid - v.t. karjamaade, niitude väetamine, vähendab sambla esinemist