Kadus võimalus, et Julli õde Julli juurde saaks. XII (140-151) Jull sai teada, et Sessi käib Orgeõuel aeg-ajalt abiks, ning kui ta nägi ja kuulis Sessit ja Heinot uisutamas, tahtis ta viina, kuid Taavi keeldus andmast. Jull läks Sessi kallal õiendama. Kui Jull rannast toa poole läks, kuulis ta kuurist nuttu. Taavi võttis Luisi enda poole, saatis paksu vana omaniku minema. XIII (151-165) 3 nädalat hiljem oli majas 7 inimest. Luisi leppis trotsides Marie kamandamisega. Sadamasse tuli kapten Rando laev, millega Jull läks kaasa. Tallinnas otsis ta isa üles ning võttis ta koju kaasa. XIV (165-176) Laevateekond koju. Jull saab teada, mis elu Kipril elatakse. Luisi näeb oma isa. Juulius räägib Taavile oma isast ja Lahepära kohast. Jull sai Kristiinelt Lahepära võtme. XV (176-187) Jull ja ta isa läksid Lahepärale, viletsaisse tigimuisse, kuna tööd polnud, läks isa Orge juurde appi. Ühel päeval oli isa kõrtsi läind Taavi ja Riida
Kadus võimalus, et Julli õde Julli juurde saaks. XII (140-151) Jull sai teada, et Sessi käib Orgeõuel aeg-ajalt abiks, ning kui ta nägi ja kuulis Sessit ja Heinot uisutamas, tahtis ta viina, kuid Taavi keeldus andmast. Jull läks Sessi kallal õiendama. Kui Jull rannast toa poole läks, kuulis ta kuurist nuttu. Taavi võttis Luisi enda poole, saatis paksu vana omaniku minema. XIII (151-165) 3 nädalat hiljem oli majas 7 inimest. Luisi leppis trotsides Marie kamandamisega. Sadamasse tuli kapten Rando laev, millega Jull läks kaasa. Tallinnas otsis ta isa üles ning võttis ta koju kaasa. XIV (165-176) Laevateekond koju. Jull saab teada, mis elu Kipril elatakse. Luisi näeb oma isa. Juulius räägib Taavile oma isast ja Lahepära kohast. Jull sai Kristiinelt Lahepära võtme. XV (176-187) Jull ja ta isa läksid Lahepärale, viletsaisse tigimuisse, kuna tööd polnud, läks isa Orge juurde appi. Ühel päeval oli isa
Lastel peaks olema vabadust. Kõndima õppimisel peaks lastel laskma kukkuda ja haiget saada, et ta õpiks tundma valu. Lapse esimeses nutus peitub palve, aga kui seda ettevaatlikult ei võeta, siis muutub see peagi käsuks. Alguses lasevad nad end aidata, lõpuks aga juba teenida. Sellest saab alguse sõltuvustunne. Seepärast ütlebki Rousseau, et mida enam laps karjub, seda vähem tuleb seda tähele panna. On tähtis, et ta juba varakult meie kamandamisega ei harjuks. Näiteks, kui laps näeb midagi ja ta seda väga tahab, tuleks laps viia asja juurde, mitte asi lapse juurde. Kindlam abinõu laste tujukat nuttu takistada on tähelepanu mujale juhtida. Hea kasvatus ei koosne mitte käskudest vaid harjutustest. Rousseau arvates pole inimesed loodud selleks, et sipelgatena hunnikus elama. Ei tohiks lubada seda, et lapsele pärast sündimist kitsad ihukatted antakse. Kasutada võiks mähkmeid, mis lapsel liigutada lasevad.
annaabi.ee 
