Kuidas mõjutab elukoht Eesti noori. Eestis on palju erinevaid noori, on töökaid, on laisku, on pidutsevaid jne. Aga kuidas neid mõjutab nende elukoht. Kas maal on töökamad noored kui linnas või on vastupidi. Noored on riigi tulevik. Aga millised noored kasvavad linnades ja millised kasvad maal. Mina kui väikelinna noor arvan, et linnades on noortel rohkem tegevusi kui maal ja see mõjutab ka nende käitumist. Näiteks: Linnades noorukid tegelevad rohkem oma huvidega, ehk käivad erinevates trennides ja ringides. See jällegi tähendab seda, et neil on vähem aega huligaanitsemiseks. Näiteks eelmine aasta panid noored mu vanaema lähedal asuvas külas
Peko pidustused toimusid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Kogukonna poolt varjatud tegevus. Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ja viidi külvi ajaks põllule. Peko kuju asetati tare keskele ja selle ümber pandi küünlad. Liiguti ringis ümber kuju ja loeti kujule palveid. Peko kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna, riitustel osalesid ainult jõu kamad (st mitte kõik) peremehed. Lisandus suuline pärimus mis rõhus Peko tähtsusele. Väljaspoolt vaadates oli tegemist paganliku viljakuskultusega, osalejate kirjeldustes tuleb aga seile seos kristliku traditsiooniga. Kogukonnaküünal Mogiljovi ja Kaluga kubermangu vene talupoegadel, mord valastel ning bessermanidel Pühakuvõi kaitsehaldja auks süüdatav küünal > küünla ja pühaku kujutluse sul andumine
9. Milliseid söödavaid marju on võimalik korjata rabadest? 10. Mille poolest on eriline taim ümaralehine huulhein? 11. Milles seisneb turbasammalde tähtsus? 2. ROHUSOOMETSADE TÜÜBIRÜHM Turbalasund koosneb põhiliselt rohttaimedest ja puujääänustest ja see on vähemalt ülaosas keskmiselt kuni hästi lagunenud, toiterikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Puurindele on iseloomulikud sookask ja sanglepp. Lodumetsad on vilja- kamad, seal boniteet II-III, madalsoodes on muld vähem viljakas ja boniteet langeb IV-V. Eesti metsadest moodustavad rohusoometsad 4%. Tüübirühm jaguneb madalsoo ja lodu kasvukohatüübiks. 2.1. MADALSOO KASVUKOHATÜÜP (Md) Reljeef: nõod, madalad tasandikud, jõgede ja ojade lammid; mikroreljeef keskmiselt mätlik. Muld: õhukesed-, keskmise sügavusega- või sügavad madalsoomullad M´, M´´, M´´´, mille
annaabi.ee 
