· 1656 kaotati hollandlastele, kes omakorda kaotasid selle inglastele · 1703 inglise koloonia staatus V INGLASED: · Rajavad 13 koloonia (nende hulgas em NY ja Delaware) kompaktse vööndi idarannikule (tänapäeva Maine aladelt kuni Florida piirini, laius u. 150km) · 1776 inglise kolooniates on 2,5 milj. elanikku · Rändamise põhjused: · A. Usulised (&pol.) vastuolus: anglikaani kiriku/ äärmusprotestantide: (kalvinistidest puritaanide) / Katoliiklaste vahel (al.1620.aast.) · B. Majanduslikud motiivid (tähendus kasvab) · C. Väljasaatmine aastast 1717 alates: Briti valitsuse uus määrus, mille järgi surmanuhtlus asendati väljasaatmisega Uude Maailma (kokku 50 000) · D. Neegerorjade staatus: esimesed saabuvad 1619 (18.saj. lõpus üle viiendiku elanikkonnast 570 000) · Inglismaa-SB toetab sihikindlalt oma kolooniaid (maj. huvid): tööjõu puudus) · Agraarne majandus:
- Välispol. taotleb Habsburgide võimu piiramist. 1) kandideerib Saksa keisriks 1519 (valitakse Karl V) 2) Neli sõda F1 ja K5 vahel (1521-1544) - Enamasti Itaalia pinnal (Itaalia sõjad 1494-1559) 3) Toetab Saksa protestante (Pr-l protestan. tagakiusamine) Tulemused: Prantsusmaa ja Habsburgide vastuseis kuni 18.saj. keskpaigani. Kõrgrenessansi mõju levib Itaaliast Pr-le - paneb aluse Pr. kõrgetasemelisele õukonnakultuurile. 1. 1562-98 Hugenotisõjad (8) - Varem oli kalvinistidest Hugen. 1/6 pranstl. tagatud piiratud õigused (I kogudus 1523) - Kalvin. kodandlus ja aadek eriti Edela-Prantsusmaal. - Peale tähtsa Bourbonide-suguvõsa pöördumist kalvinismi omandas poliitilise mõõtme (Hugenotid=Vandeseltslased). Vastaspoolel kat. guised (Kirde- ja Põhja- prantsusmaal), Valois-dünastia - Hispaania toetab Guise´de poole, Inglismaa ja Pfalz toetavad Hugen. - 1570 St.Germaine rahu: Hugen. saavad 4 tugikohta. - Pärtliöö veresaun:
Seadnud lipukirjaks un roi, une loi, une foi ,,üks kuningas, üks seadus, üks usk", hakkas Louis XIV piirama poliitilised õigused juba kaotanud hugenottide usuvabadust. Kuningas lootis, et hugenotid loobuvad oma usust ja pöörduvad tagasi katoliiklusse. Neile kehtestati kõrgemad maksud, nad vallandati riigiametitest. Osades paikkondades pandi hugenottidele kogu sõjaväe majutamise ränk koorem, mis andis põhjust kutsuda sõdureid ,,saabastatud misjonärideks". Suurem osa kalvinistidest jäi siiski oma usule truuks. Fontainebleau ediktiga 1685. aastal tühistas Louis XIV 87 aastat kehtinud Nantes'i edikti. Kalvinistide kirikud suleti või koguni lammutati. Väidetavalt kuni pool miljonit hugenotti, enamuses töönduste omanikud ja oskustöölised, lahkusid Prantsusmaalt Hollandisse, Inglismaale või Brandenburgi. Vaid väike osa pöördus tagasi katoliku usku. Osa kalviniste jätkas teenistusi salaja. Hugenottide
annaabi.ee 
