Teoreetiliselt on brändi tootmine järgnenud sajandite jooksul suuresti muutunud, keemiaalased teadmised on täienenud, destilleerimis- ja villimisseadmed on kaasajastunud, tootmisareaal laienenud ning mõnede regionaalsete tipptoodete kaitseks on täpselt paika pandud ka nende nimekasutusõigus. Tegelikult tehakse nüüdki suur osa tööst mehaaniliselt või lausa käsitsi ning lõpptulemuse kvaliteet oleneb endiselt ilmast ja inimesest. 2 Kalvadose ajalugu Veini ja siidrit mõistsid kääritada juba vanad kreeklased ning heebrealased, usutavasti ulatuvad ka destilleerimiskunsti algteadmised tagasi VIII sajandisse. Tänu araablaste invasioonile sai al-kuhl ehk kangem alkohol varsti tuntuks ka mitmel pool Euroopas. Algaegadel tegelesid saladusliku eluveega peamiselt apteekrid, alkeemikud ning usuvennad, kuid XVI sajandil täitsid viski, rumm, dzinn, tequila ning brändi juba ka lihtsurelike peekreid.
AOC süsteemiga määratletud regioon hõlmab kolme suuremat kasvuala: Pays d'Auge, mis on parim, Calvados ning Domfrontais. Ühtekokku teatakse seal olema 800 erinevat õunasorti ning enam kui 9 miljonit viljapuud. Vanimad umbes 50 enamlevinud sordist on bisquet, marin onfroy jt. Siidrivalmistamiseks sobivad õunad on kas magusad, mõrkjas-magusad, mõrud või hapud, lisaks neile kasutatakse joogi happesuse tõstmiseks ka väikesi rohelisi pirne. Pudelitäie kalvadose valmistamiseks on vaja 1011 liitrit siidrit, milleks kulub omakorda umbes 12 kg õunu. Suhkru lisamine toormahlale on teadagi välistatud, õunte endi suhkrusisaldus võimaldab sellel naturaalselt käärida 4,56% alkoholisisaldusega siidriks. Väikestel golfipalli mõõtu õuntel-pirnidel pole õiget tegu, nägu ega maitset, see-eest sisaldavad need rohkesti tanniine, mis on tarvilikud lõhnanüansside pikaajaliseks säilimiseks.
tootmistsükkel alates õunte-pirnide sordist ning kasvukohast kuni toote villimiseni on vastavalt AOC (Appelation d'Origine Contrôlé) määratlusele rangelt reglementeeritud. Tootenime calvados võib kasutada vaid Prantsusmaa põhjaossa jääva Normandia suurimas, Calvadosi departemangus valmistatud õunabrändi kohta. Mujal, muul viisil või teistsugusest toorainest destilleeritud analoogtoodete puhul kasutatakse nimetusi apple brandy ja applejack Kalvadose ajalugu Veini ja siidrit mõistsid kääritada juba vanad kreeklased ning heebrealased, usutavasti ulatuvad ka destilleerimiskunsti algteadmised tagasi VIII sajandisse. Tänu araablaste invasioonile sai al-kuhl ehk kangem alkohol varsti tuntuks ka mitmel pool Euroopas. Algaegadel tegelesid saladusliku eluveega peamiselt apteekrid, alkeemikud ning usuvennad, kuid XVI sajandil täitsid viski, rumm, dzinn, tequila ning brändi juba ka lihtsurelike peekreid.
annaabi.ee 
