KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-157. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit ? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused. Napoleoni sõjakäigud- andis mõista, et pärisorjuslik süsteem on iganenud. Euroopas oli pärisorjus kaotatud. Aleksander I reformimeelsus. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804 -- Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot ja vallakohtute loomine.
· temale allusid politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil olevad sõjaväeosad Sisekaitseüksuste ülesanded: · korra kaitsmine · vastupanuilmingute mahasurumine · valveteenistuse pidamine · põgenenud nekrutite ja talupoegade püüdmine · kontroll nekrutivärbamiste üle · nekrutite esialgne väljaõpetamine Impeeriumi sõjad ja Eesti Eesti rannikuvetes liikusid sõjalaevad, mis kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu Võõrlaevadelt käidi rannikuelanikelt vett, toiduaineid ja kariloomi nõudmas Eesti jäi sõjategevuse vahetuks tagalaks Krimmi sõja ajal peremehetsesid inglased ja prantslased Läänemerel Sõjaaastatel täitsid elanikud erakorralisi koormisi Vene korra murranguline uuenemine vajas 18. sajandil asjatundjaid, keda Venemaal ei olnud. Siis kutsuti kokku välismaalasi ning anti neile privileege.
Keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. 4. Kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. Talle allusid politseiasutused ja sõjaväeosad. Teostas järelvalvet tsiviil., politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. 5. Probleemsed lapsed viidi töömajja. Vangla tüüpi asutusse. 6. Venemaa sõjaline aktiivsus mõjutas ka Eestit. Sõjalaevad eesti rannikuvetes, kaaperdati kaluripaate ja kaubalaevu, rannikuelanikelt nõuti vett, toiduaineid, kariloomi jms. Tuli täitsa erakorralisi koormisi. Enamik valitsejaid toetas baltisakslasi, kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed ning sellist pühendumist hinnati kõrgelt. Avalik arvamus ründas järjest teravamalt Balti erikorda ning välispoliitiliselt peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga. Vene armees teenivate baltisaksa ohvitseride kõige silmapaistvam esindaja oli Michael Andreas Barclay de Tolly.
annaabi.ee 
