Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaltsiumivarud" - 3 õppematerjali

Karboksüülhapped igapäevaelus
19
odp

Karboksüülhapped igapäevaelus

E330 Oblikhape ehk oksaalhape (etaandihape) Värvuseta valge kristalne, veeslahustuv aine Üsna mürgine Leidub: ­ oblikates ­ tomatites ­ spinatites ­ rabarberites ­ jänesekapsastes Kasutatakse: ­ tekstiilitööstuses kangaste värvimisel ­ värvainete valmistamisel ­ rooste ja tindiplekkide eemaldamiseks Oblikhaperikkaste toitude tarvitamisel vähenevad organismis kaltsiumivarud Bensoehape ehk benseenkarboksüülhape Aromaatne Värvuseta Valge kristalne aine Lahustub hästi alkoholis ja eetris, vähesel määral ka vees Leidub paljudes marjades Kasutatakse: ­ toiduainetööstuses ­ säilitusainena ­ antiseptikuna ­ sünteetiliste värv- ja lõhnaainete tootmiseks E10 Akrüülhape ehk prop-2-eenhape Terav lõhn Veest raskem vedelik

Keemia → Keemia
20 allalaadimist
Morfoloogia eksami vastused
38
docx

Morfoloogia eksami vastused

Käsnaine moodustub õhukestest isekeskis käsnataoliselt seostunud luuplaadikestest ja –põrkadest Toruluudes on käsnaine koondunud luuotstesse. Lamedates ja lühikestes luudes on jaotunud ühtlaselt. Luu välispind, v.a. liigesepinnad, on kaetud sidekoelise luuümbrise ehk periostiga. 5. Luude keemiline koostis ja füüsikalised omadused: Koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat. Organismi kaltsiumivarud asuvad 97% luudes. Luid iseloomustab tugevus ja elastsus ehk vetruvus. Tugevuselt on luud võrdsed malmiga. Mineraalained annavad luudele survetugevuse, orgaanilised ained aga elastsuse. Tugevad ja samal ajal elastsed on kiudjast orgaanilisest ainest kollageenikiud, mis on läbi imbunud mineraalsooladest. 6. Luude seostumise vormid: Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
Söötmisõpetus
22
docx

Söötmisõpetus

24 tundi enne poegimist. · Haiguse põhjuseks on organismi võimetus suurendada kaltsiumi imendumist luudest ja soolestikust seoses suurenenud piimasünteesiga. · Kinnislehm vajab päevas ca 20 grammi kaltsiumit. · Ühes kilos ternespiimas on ca 2,5 grammi kaltsiumit. · Intensiivse piimasünteesi korral tõmmatakse kaltsium verest ja perifeersetest kudedest piima koostisse. Kaltsiumit on vaja lihaste kontraheerumise pärast, loom jääb maha. Tagakehas olevad kaltsiumivarud võetakse enne piima koostisse, seetõttu loom kukubki tagakehaga maha, hiljem võetakse juba kaugemalt kaltsiumit. · Kinnisperioodil söödetakse tavaliselt lehmadele 3 kuni 10 korda kaltsiumit üle tarbe, mistõttu PTH paratomool, mis soodustab kaltsiumi imendumist, see ,, magab" sel ajal. Pole mõtet liiga palju kaltsiumirikast sööta anda, niikuinii see kaltsiumi liig viiakse organismist välja, see ei ladestu tohututes kogustes.

Põllumajandus → Söötmisõpetus
262 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun