kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Kaltsium inimese organismis: Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist. 99% ehk umbes 1000–1500 g kaltisumi asub inimese luustikus lahustumatute kaltsiumisooladena. Ülejäänud hammastes, pehmetes kudedes ja rakuvälises vedelikus. Täiskasvanutel vahetub luudes aastas umbes 20% kaltsiumist. Kui toidust saadava kaltsiumi kogus jääb alla normi, siis on soovitatav tarvitada lisaks kaltsiumipreparaate. Asudes valima endale sobivat kaltsiumipreparaati, on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Erinevad kaltsiumipreparaadid sisaldavad kaltsiumi ja D-vitamiini erinevates kogustes, seega tuleks kindlaks teha, kas valitud tootes sisaldub vajalikke aineid piisavas koguses, et katta inimese organismi päevast vajadust. Soovitatav on eelistada sellist kaltsiumipreparaati, mis sisaldab ka D-vitamiini, sest D-vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist.
Piimatooted on parimad kaltsiumiallikad ning umbes 80% kaltsiumist saadakse piimast ja piimatoodetest. Kaltsiumi sisaldavad ka herned, rooskapsas, aprikoos, viigimari, seesamiseemned, ploomid, datlid, riis, petersell, rosinad lihatooted, kala, spinat, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused ja munakollane. Kaltsiumi imendumist halvendavad kiudaineterikas toit, häired toidurasvade ainevahetuses, alkohol, keedusool, tsitruselised, äädikas ning toidu kõrge oksaalhappesisaldus. Kaltsiumipreparaate toodetakse väga erinevatest lähteühenditest. Osa neist omastab organism hästi, osa aga väga väikeses koguses. Mida inimene tavaelus söögiks ei kasuta, seda organism üldjuhul ka ei omasta. Näiteks läheb suuremalt jaolt tühja dolomiidist, munakoortest või korallidest toodetud kaltsium. Ka glükonaatkaltsiumi omastab organism suhteliselt halvasti. Ebasoovitatav on sisse võtta kaltsiumipreparaate, mis sisaldavad magusainet aspartaam. Aspartaam on üks suhkruasendajaid, aga
hormonaaltasakaalu muutustest pärast menopausi. Toiduga saadava kaltsiumi omastamist halvendavad kohvi, hapud mahlad ja marineeritud toiduained need viivad kaltsiumi kehast välja. Kaltsiumi liigtarvitamise ohud: Üldjuhul on kaltsiumi imendumine seda efektiivsem, mida vähem seda toiduga saadakse ja vastavalt vähemefektiivsem, mida rohkem teda saadakse. St organism väldib ise liigtarbimise. Siiski kui tarbida pikaaegselt kaltsiumipreparaate koos D-vitamiiniga, mis kaltsiumi omastamist soodustab, siis võib kaltsium hakata ladestuma kaltsiumsooladena pehmetesse kudedesse nt. neerudesse ja tekkivad neerukivid. Kaltsiumi liigtarvitamine võib põhjustada veel närvi- ja lihaskoe talitluse häireid, väsimust ja depressiooni. Kaalium Kaalium- südame ja närvikoe mineraal Kaalium koostöös naatriumiga on vajalik: Keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerimiseks Hapete- aluste tasakaalu säilitamiseks
hormonaaltasakaalu muutustest pärast menopausi. Toiduga saadava kaltsiumi omastamist halvendavad kohvi, hapud mahlad ja marineeritud toiduained need viivad kaltsiumi kehast välja. Kaltsiumi liigtarvitamise ohud: Üldjuhul on kaltsiumi imendumine seda efektiivsem, mida vähem seda toiduga saadakse ja vastavalt vähemefektiivsem, mida rohkem teda saadakse. St organism väldib ise liigtarbimise. Siiski kui tarbida pikaaegselt kaltsiumipreparaate koos D-vitamiiniga, mis kaltsiumi omastamist soodustab, siis võib kaltsium hakata ladestuma kaltsiumsooladena pehmetesse kudedesse nt. neerudesse ja tekkivad neerukivid. Kaltsiumi liigtarvitamine võib põhjustada veel närvi- ja lihaskoe talitluse häireid, väsimust ja depressiooni. 3. Kaalium- südame ja närvikoe mineraal Kaalium koostöös naatriumiga on vajalik: Keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerimiseks Hapete- aluste tasakaalu säilitamiseks