Peamiselt sõltub saagikus väetamisest, õigest agrotehnikast ning sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Võivad esineda aga peen- ja väikekivisus. Valdavaks metsakasvukohatüüpideks leostunud muldadel (Ko) on sinilille ning valdavaks huumuskattetüübiks värske metsamull. Koreserikastel muldadel (Kr) on valdavaks metsakasvukohatüübiks leesikaloo ning valdavaks huumuskattetüübiks kuiv mull või värske kaltsimull. Rähkmuldadel (K) on valdavaks metsakasvukohatüübiks sinilille ning metsamulla huumuskattetüübiks värske kaltsimull. Leetjatel muldadel (K1) on valdavaks kasvukohatüübiks sinilille ning metsamulla huumuskattetüübiks värske moder-mull. Õhukesel paepealsel rähkmullal (Kh“;K) on valdavaks metsakasvukohatüübiks kas kastikuloo (Kh“) või sinilille (K) ning valdavaks mulla huumuskattetüübiks kas kuiv mull (Kh“) või värske kaltsimull (K).
..0,3%), sest taimkattes palju liblikõielisi C:N metsam. üle 17, põllum. 1011 Lokaalsed e. kohalikud süsteemid on kasutusel väikestel maa-aladel või eraldi riikides. Valdavalt ls lõimisega, muud kui esinevad, hiljem peale kantud Nimetused muldadele on antud rahvuskeeltes kasutatavate nimede järgi, mis on välja A tüüp kuiv või värske kaltsimull kujunenud pika perioodi jooksul. Pae murendmaterjali iseloom määrab paepealsete muldade koostise ja värvuse: · Dolomiitidel Al ja Fe, pruunid, kergelt violetsed Erinevad klassifikatsioonisüsteemid ei ole üks-ühele ühildatavad. Üleviimiseks ühest · Puhtad lubjakivid Ca, mustad rendsiinad
Boniteet 44 35 40 39 38 36 44 40 23 6.1.2 Rähksed gleimullad Mulla liigniiskuse mõjul on huumuskate toorhuumuslik või turvastunud, orgaaniline aine on sealjuures poollagunenud. Leivinuim huumuskate selliste muldade puhul on turvastunud mull. Looduslike rähksete gleimuldade huumuskatteks on märg kaltsimull, pindmiseks osaks on õhuke kobe detriitne metsa- või rohumaakõdu, sellele järgneb suure orgaanilise aine sisaldusega (11,0-15,0%), vähe humifitseerunud ja tihekstumata huumusega toorhuumuslik horisont. Uuritava mulla AT horisont on 7-8 cm tüse (Joonis 13), olles sealjuures keskmiselt 1,5 % huumuse sisaldusega. Ka viljakus sõltub sellest, kui õhukesed või koreserikkad mullad on, järelikult on uuritava mulla viljakus üsna madal. [4][11]
annaabi.ee 
