Mõned eestlased tegid kavalasti: panid kirjad lõngakera sisse. Mõnikord otsiti kera läbi, mõnikord mitte. Siberist- Eestisse oli raske kirja saata. Eestlased ise ei julgenud Siberisse kirju saata, sest nad kartsid, et neid tullakse kinni võtma. Kodu järgi oli eriti lastel suur igatsus Siberis sündinud lastest paljud surid. Koolis pidid lapsed käima mustas värvis, millel oli pruunist sitsist põll. Koolis räägiti vene keeles. Koolis käidi kalossides ja puhvaikades. Oli külm, eriti jalgadel. Mina õppisin lugema ja kirjutama vene keeles, isegi oma isale kirjutasin Vorkuta vangilaagrisse vene keeles, sest eesti keeles kirjutada ei osanud. Lapsepõlves rääkisin ma palju ka soome keeles, sest sealkandis elas palju sinnaküüditatud ingerlasi. Tagasi tulime 1956.a. Me saime tagasi puhkuse loaga, pärast öeldi meie emale, et see oli eksitus. "Te olite süüta!" Emale saadeti dokumendid ja ta ei pidanud enam tagasi minema
Ragini sisemine vabadus ei ole tingitud sellest, mis teda ümbritseb. See peab paika, kuni ise hullude hulka satub. Hobotov saab Ragini koha endale. Lõpuks Ragin sureb ajurabandusse. Elu koledusi mitte teada tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata. "Inimene vutlaris" Algusest lõpuni satiiriline (pilkeline). Raamnovell. Õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist, kreeka keele õpetajast Belikovist, kes alati väljus kodus kalossides ja vihmavarjuga. Nägu varjas ta ülestõstetud kraega. Belikov kardab elu, kõike uut, püüab ka oma mõtteid vutlarisse peita. Armastus saab hukatuslikuks. Tahab abielluda Varvara Kovalenkoga. Belikov näeb teda aga jalgrattaga sõitmas ja arvab, et see pole naisele sünnis. Varenka vend lükkab Belikovi trepist alla ja ise naerab. Kuu aja pärast Belikov sureb. Sellise inimese matust pidada oli mõnu, Belikov oli eriline eluväärtuse eitaja
*Detailide osatähtsus suur. *Argielupiltide kaudu olulised probleemid. *Ümbrust nähakse tavaliselt läbi keskse tegelase. *Paljudes on olemas jutustaja. *Tihti sees pikad monoloogid. *Väga ökonoomsed, suudab väheste vahenditega palju edasi anda. "Inimene vutlaris" Algusest lõpuni satiiriline (pilkeline). Õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist, kreeka keele õpetajast Belikovist, kes alati väljus kodus kalossides ja vihmavarjuga. Nägu varjas ta ülestõstetud kraega. Belikov kardab elu, kõike uut, püüab ka oma mõtteid vutlarisse peita. Armastus saab hukatuslikuks. Tahab abielluda Varvara Kovalenkoga. Belikov näeb teda aga jalgrattaga sõitmas ja arvab, et see pole naisele sünnis. Varenka vend lükkab Belikovi trepist alla ja ise naerab. Kuu aja pärast Belikov sureb. Sellise inimese matust pidada oli mõnu, Belikov oli eriline eluväärtuse eitaja
annaabi.ee 
