Pärast Mehetapjat algas Epigraaf III, mis oli väga lühike. Järgmisena külas Naisetapja, mis oli meeste esitusest ja jutustas Toomasest, kes tappis oma naise paku peal ära. Toomas visati karistuseks tulle. Selles osas laulsid ka naised soolot. Nüüd peale seda kõlas Epigraaf IV naise esituses, jutustab samuti ühe naise tegemistest ja see oli samuti lühike. Kuldnaine kõlas järgmisena, kus laulsid kaks naist. Peale Kuldnaist kõlas Kalmuneiu, kus kõlas laul Peetrist,emast ja kalmust mees-, naissolistide ja koori esituses, mis oli viimane ja kõige pikem osa. ,,Eesti ballaadid" olid esituses ERSO, RAM'i ja Eesti kontserdi koori poolt. Solistideks olid Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohvert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Ants Johanson, Kärt Johanson, Violeta Osula, Ingel Marlen Mikk. Dirigeeris Tõnu Kaljuste.
· Naisetapja- laulavad 2 meest, hiljem 2 naist vaheldumisi. Teos räägib, et algul Toomas armastab oma naist, kuid hiljem hakkab põlgama ja vihkama. Otsib tapjat, kuid siis tahab ise naise pea pakule asetada. Hiljem hakkab mees kahetsema, hoiatab teisi, et need nii ei teeks. Kui võtad naise, siis mõista temaga olla ja elada. · Epigraaf IV- kuld, hõbe, vask on mõttetud. Inimhing on tähtis ja elus inimene- naerev, elurõõmus naine. · Kalmuneiu- ülekaalukalt kõige pikem teos. Algus on sünge, mehed laulavad. Peeter pani uhked riided selga ja läks naist kosima. Peetakse läbirääkimine mõrsja emaga. Peeter võtab mõrsja vastu. Süngemad kohad, kaanon, üha kiirenev ja uuesti kaanon. Toonilased ja kalmulised kimbutavad Peetrit ja ta lubab igasugu asju. Lõpuks saavad merihobu ja tuliratsu minna. Peeter jõuab koju, ema vaatab nooruki üle, leiab saani seest surnu
2. Leidsid tihti oma teoste aine ajaloost, kirjandusest, muistenditest. Said ise tegelaste välimuse välja mõelda (vihjed, sümbolid, müstika). 3. G.Moreau, P.Puvis de Chavannes salapärased ja müstilised kangelased, Kristus, usumärtrid. 4. E.Munch mitte inimene, vaid teda saatvad surm, haigus, üksindus, traagiline meeleolu. 5. A.Gallen-Kallela illustreeris ,,Kalevala". 6. Kristjan Raud, illustreeris ,,Kalevipoja". 7. Rahvalaul noormehest, kes lubab naiseka võtta kalmuneiu, lootes head viljasaaki, ei pea aga lubadusest kinni ja peab lõpuks oma elava pruudi kalmulistele loovutama. Koosneb kolmest pildist: noormees põllul, sõit hobustega, leinav noormees. 8. Sergei Djagilev vene etenduste ja näituste korraldaja, õppinud maalikunsti. 9. N.Roerich, M.Vrubel, L.Bakst 10. K.Raud, A.Laikmaa, J.Arrak Fovism/Ekspressionism 1. Van Goghi (mälestusnäitus Pariisis) eredad värvid andsid tõuke uuele suunale
Tuntumad sümbolistid olid Gustave Moreau(,,Ilmutus") ja Pierre Puvis de Chavannes(,,Noor kalur").Sümbolistlik mõtteviis oli kohane Saksamaal,Belgias ja Hollandis.Erilise ilma omandas sümbolist Põhjamaades ja Venemaal. Norra kunstnik Edvard Munch- ,,Karje" ja ,,Elutants" . Soomlane Akseli Gallen-Kallela sai kuulsaks eeposele ,,Kalevala" põhinedes. Tema parim töö on ,,Kullervo needus". Venelane Lev Bakst ,,Fauni pärastlõuna". Eesti kunstnikest lõi Kristjan Raud ,, Kalmuneiu" üks markantsem teos eesti maalikunstis.Ning on ka teinud ,,Kalevipoja" illustratsioone. Teine suur tegija selles valdkonnas oli Oskar Kallis, kes lisas suurt salapära ja tundesügavust meie rahvuseeposele. Sümbolismiks võib pidada ka praegusaja ühe tuntuma eesti kunstnikku Jüri Arraku loomingut. · Ekspressionism Pärineb Saksamaalt, kus noored kunstnikud moodustasid 1905.aastal Dresdenis rühmituse ,,Die Brücke"(sild).Ekspressioon tähendab
Näiteid eri liiki regilauludest: > Lüroeepilised laulud - Müüdilise sisuga laulud - Loomine, Tähemõrsja (setu Kureneiu), Suur härg, Ilmatütar, Venna otsimine (setu Vend veehädas), Venna sõjalugu jt. - Ballaadlikud - Mis mees merest tõuseb (setu Mitmesugused kosilased), Suisa suud (setu Päevapoeg), Mareta laps, Lunastatav neiu, Tütarde tapja, Naise tapja (setu Toomalaul), Mehe tapja (setu Maielaul), setus Kalmuneiu jt. - Legendilaulud - Ori taevas, Jeesuse kannatamine ja surm (setu Jeesuse surm), Jeesuse näljasurm, setus Jeesuse sõit jvm. > Lüürilised laulud - neid on harjutud jaotama teemade järgi, näiteks laulud laulust ja laulikust, loodusteemalised, mõisateemalised jne. Eristavad tunnused Ed. Laugaste sõnutsi: • parallelism ja algriim (alliteratsioon ja assonants), • Ühtne kaheksasilbiline (neljajalgne) trohheiline värss.
Näiteid eri liiki regilauludest: > Lüroeepilised laulud - Müüdilise sisuga laulud - Loomine, Tähemõrsja (setu Kureneiu), Suur härg, Ilmatütar, Venna otsimine (setu Vend veehädas), Venna sõjalugu jt. - Ballaadlikud - Mis mees merest tõuseb (setu Mitmesugused kosilased), Suisa suud (setu Päevapoeg), Mareta laps, Lunastatav neiu, Tütarde tapja, Naise tapja (setu Toomalaul), Mehe tapja (setu Maielaul), setus Kalmuneiu jt. - Legendilaulud - Ori taevas, Jeesuse kannatamine ja surm (setu Jeesuse surm), Jeesuse näljasurm, setus Jeesuse sõit jvm. > Lüürilised laulud - neid on harjutud jaotama teemade järgi, näiteks laulud laulust ja laulikust, loodusteemalised, mõisateemalised jne. Eristavad tunnused Ed. Laugaste sõnutsi: · parallelism ja algriim (alliteratsioon ja assonants), · Ühtne kaheksasilbiline (neljajalgne) trohheiline värss.
annaabi.ee 
