Hiilgeaeg 6. Saj eKr Viimane etruski linn alistati 265 eKr, piirkond romaniseerus kiiresti Tuntakse peamiselt kalmistute põhjal – hoonekujulised matuseurnid Kesk-Euroopa (Lõuna-Britannia, Lõuna-Saksamaa, Prantsusmaa, Slovakkia) • ca 800-600 eKr ühtne kultuuriareaal • Iseloomulik massiivsete linnamägede rajamine (1-6 ha) • Jätkus Kesk-Euroopa ja ka Poola aladele • Pea kõigis linnustes – Sõjapidamise jälgi – Ruumid toidutagavaradele – Ka kalmistutes rikkalike panustega sõjameeeste matused Järeldus: arvestatav varanduslik kihistumine ja konfliktid • Sõltuvalt piirkonnast 5. või 4. Saj eKr linnused maha jäetud • Näide: Biskupin (Poolas) La Tene’i kultuur • Kujunes Hallstadti kultuuri varemetele, osa uurijaid viib järjepidevuse urniväljdeni • Seostatud keltidega • Dateering: 450–200 eKr • Väljaränne kahe lainena: • 5. saj I pool – 4. saj eKr • 2. saj eKr
(2 kaevu ka n Otepääl, Keava?l jm) · Kaitseehitiste rekonstruktsioon (a: Harri Moora) vahetult valli taga hooned, mille katustel kivihunnikud, kuna valli taga oli ,,surnud tsoon", kuhu kaarega heidetud kivid ja nooled ei jõudnud HILISRAUAAEGSED HÕREDA KIVIKATTEGA KIVIKALMED põhiliselt kalmetes põletusmatused, kuigi muinasaja lõpuks ilmub ka juba laibamatuseid. Osaliselt on leitud ka kompleksmatuseid. Me ei oska täpselt dateerida kalmistutes olevaid matuseid kalmete järgi ei saaks oletada isegi seda, et Eestis toimus muinasvõitlus. N: kus on Madispäeva lahingu kalme? - Kaupo säilmed, kes oli tõsine kristlane, näiteks põletati. NOOREMA RAUAAJA MAAHAUDADEGA KALMISTUD luustikud hauapanustega, naistel ehted. Huvitav on see, et naistel on kaasas ka (lambapügamis)käärid. 12.-13. saj on hulgaliselt hauapanuseid, aga kas eestlased ei oleks pidanud sel ajal juba kristlased olema?
järgi. Ibeeria ja Hispaania aladel neist järgi baskid jää taanduminse ajal Soomeugri hõimud Ukrainast? Indoeurooplased Balkanilt? Magdalen ---> Svidri ---> Kunda? ( Kriiska versioon) Maaharimine oli nii prestiizikas tegevus, et nad võtsid üle ka indoeurooplaste keele. Toimus järj järguline keelevahetus, nt keskaegses linnas räägiti prestiizi pärast Eestis saksa keelt. Euroopse rassi hulga pikapealisem ja ümaram kolju. Juba Kunda kultuuri kalmistutes on eristatavad kaks kolju tüüpi. Nt tänapäeva soomlastel on euroopne välimus + kõrged põsesarnad. Ent keelevahetus jäi pooles Lätis pidama, Väina jõgi balti ja soomeugri hõimude vaheliseks piiriks. Põhjapoolsetle aladele saabus uut rahvast suht vähe. Eestlastele on geneetiliselt ja antropoloogiliselt lähedasemad lätlased. Lätlased hakkasid assimileerima Põhja Lätis elanud soomeugrilasi ja hiljem liivlasi
annaabi.ee 
