kobus) ja üle aiamüüri ulatuvad roosas õievahus sahhalini kirsipuud (Prunus sargentii). Nõmmeaed Nõmmeaias on kokku 63 taksonit. Suurimad sordikollektsioonid on kanarbiku, punase eerika ja värd-eerika kultuuridel. Põhja-Ameerika päritoluga liikidest on kollektsioonis esindatud lamav talihali (Gaultheria procumbens), vaigu- ebamustikas (Gaylussacia baccata), ahtalehine kalmia (Kalmia angustifolia) ja veel paljud teised. Eesti floora taimedest kasvab nõmmeaiasharilik kukemari (Empetrum nigrum), sookail (Ledum palustre) ja harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris). Samblaaed Sammaldega saab tutvuda botaanikaaia bastionivalli kirdenõlval, Euroopa osakonnas. Siit leiab ka teisi Euroopas levinud eostaimi, eesotsas sõnajalgade ja osjadega. Sammaltaimede hõimkond on kõrgemate taimede seas vanim. Kuiva kindel sammal on harilik keerik (Tortula ruralis)
Tavalises aiamullas jäävad nad kiratsema või hukkuvad sootuks. Kui looduslikult kasvavad koduaias või aiaserval mustikad, pohlad või kanarbikud on looduslikult kasvukoht ka jõhvikale enam-vähem sobiv. Kui tegemist on aga tavalisel aiamullal oleva aiaga, siis tuleb jõhvikate kasvatamiseks rajada turbaaed või -peenar. Turbases mullas kasvavad hea meelega ka rododendronid, mustikad ja pohlad, samuti leesikas, küüvits, kanarbik, eerika, talihali, harakkuljus, kalmia ja sookail. Jõhvikate hooldamine ei ole raske kui oled peenra rajamisel järginud talle vajalikke kasvutingimusi. Jõhvikas vajab palju valgust ja ei talu kuivust ja kevadist päikest. Kuival suvel tuleb teda kindlasti kasta, soovitavalt vihma- või tiigiveega. Väetamisega tuleb olla väga ettevaatlik ning lumeta külma ja kevadpäikese eest kaitsta näiteks kuuseokstega. Jõhvikas õitseb jaanipäeva paiku väikeste õrnroosade õitega. Sel ajal on peenar väga dekoratiivne
· küüvitsad · sookailud · eerikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · kukemarjad · kukitsad · kalmiad · talihalid Püsikutest: võhalised, adoonised, priimulad, ramondad, emajuured, leviisiad, epimeediumid, kivirikud, harakkuljused, lumeroosid, kannikesed, hapulembesed sõnajalad, varjukõrrelised, bergeeniad, ebamagun jpt. TURBAAED SOBIB : · Rododendronite ja teiste eksootiliste kanarbikuliste nagu erika, daboeetsia, brukentaalia, talihali (gaulteeria), kalmia, kivikanarbik, pieris jt eksponeerimiseks. · Kodumaiste dekoratiivsete rabataimede nagu kanarbik, sookail, hanevits, küüvits, porss, tupp-villpea, vaevakask jt tutvustamiseks. Sellesse seltskonda sobiks veel mõni kääbusmänd, peenra pind võiks olla kaetud samblaga, kus vedeleks mõni huvitava kujuga oksakõverik, männijuur või väike känd. Peaks sobima hästi kodumaisest loodusest võõrdunud linnainimestele.
annaabi.ee 
