Lühiuurimus Meeled Nägemine Nägemine on üks viiest meelest. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad edasi närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus infot töödeldakse. Kõige suuremad silmad on hiid-kalmaaril (diameeter üle 30 cm), kuid kõige kompleksemad mantis shrimp'il (koorikloom, seltsist Stomatopoda), kes elab ookeani põhjas troopilistes vetes. Nii linnud (taevas) kui ka kalad (vees) neil on tugev sensitiivsus ultravioletile= arvatavasti peavad eristama toitu ja vaenlasi sinisel taustal...Siiani arvati, et süvamere kalad ei erista punast, kuna nii sügavale jõudes on valguskiirest punased pikkused kadunud. Nüüd on avastatud, et osad süvamere kalad
Vesi koos toiduga pääseb kotta sisevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed. Mageveekarpide vastsed ei suuda ujuda, vaid parasiteerivad kaladel. Karbid kasutavad toiduks hulgaliselt väikseid veeloomi ja vetikaid, ise on toiduks veeloomadele. Peajalgsed elavad meredes. Nad on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud kombitsateks. Seepial ja kalmaaril on 10, kaheksajalal 8 kombitsat. Pea külgedel on suured silmad, mis näevad hästi. Enesekaitseks nad saavad muuta oma kehavärvi. Peajalgsetel on tindinääre, mille eritist pritsitakse vette nii enesekaitseks kui ka saagi püüdmiseks. Kõik peajalgsed on röövloomad. Kalmaarid ja seepiad toituvad ujuvatest kaladest ja selgrootutest. Kaheksajalgsete toiduks on merepõhjas elavad loomad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Peajalgsed on lahksugulised.
hingavad lõpustega; * viljastumine vee abil; * avatud vereringe; * kojapoolmeid saab avada ja sulgeda sulgurlihaste abil; * toituvad hõljumist; * arenevad moondega. Peajalgsed- * elavad merevees; * hingavad lõpustega; * puudub koda; * jalg puudub, jala asemel kombitsad, mis paiknevad suu ümber; * tindinääre; * röövloomad; * muudavad kiiresti värvi; * hästi arenenud silmad ja närvisüsteem; * vereringe peaaegu suletud; * 3 südant; * lahksugulised; * kotikujulise kehaga; * seepial ja kalmaaril on 10, kaheksajalal 10 kombitsat; * suured silmad. 5.Karpide tähtsus looduses. * filtreerivad vett; * toiduks teistele; * inimene sööb austreid; * vanasti valmistati kodadest nööpe; * pärlist ehted. 6.Peajalgsete ehitus ja eluviis. Ehituse eripära- kotikujulise kehaga, suu ümber paiknevad kombitsad. Elupaik- meri. Liikumine- raketi põhimõttel. Toitumine- kaladest ja selgrootutest ning kaheksajalg loomadest. Kasutamine- inimestele toiduks. Näited- seepia, kalmaar, kaheksajalg. 6
ja tihti isegi korralikult suletav kivist uks. Mõnel pool avastavad akvalangistid mere põhjast terveid kivist linnu. Iga ukse vahelt paistavad suured öökulli silmad ja mõni lokaatorina ringlev kombits. Kaheksajalg on loomult õige ettevaatlik ja uudishimulik. Uudishimulikkus on hädavajalik mistahes röövloomale. Ja röövloom just kaheksajalg ongi. Ablas ja ründehimuline. Ta on hästi relvastatud. Kombitsaid katavad lugematud iminapad. Lähedasel sugulasel kalmaaril - lisanduvad veel kassilaadsed küünised. Papagoi nokka meenutavad vägevad lõuad purustavad nagu muuseas paksu molluskikoja. Lisaks on iga kaheksajalg varustatud veel mürginäärmete ja tindipommidega. Kaheksajalg ei pelga ka endast sootuks suuremaid olendeid. Tema ohvriteks langevad kalad, karbid ja krabid. Risti ei löö ette ka kaheksajalg väiksemate liigikaslaste õgimise ees. Vangistuses asuvad nad mõnikord isegi iseennast õgima, hammustades endalt
Eriti väikesed tindikalad, kääbusseepiad on väga maitsvad friteeritult. 3-6 cm pikkustel seepiatel on peen, pähklit meenutav aroom. 4 Kaheksajalg Kaheksajalg kuulub peajalgsete sugukonda, mille esindajaid leidub maakera kõikides soojades meredes. Ta on hästi relvastatud. Kombitsaid katavad lugematud iminapad. Lähedasel sugulasel kalmaaril - lisanduvad veel kassilaadsed küünised. Papagoi nokka meenutavad vägevad lõuad purustavad nagu muuseas paksu molluskikoja. Lisaks on iga kaheksajalg varustatud veel mürginäärmete ja tindipommidega. Kaheksajalg ei pelga ka endast sootuks suuremaid olendeid. Tema ohvriteks langevad kalad, karbid ja krabid. Risti ei löö ette ka kaheksajalg väiksemate liigikaslaste õgimise ees. Vangistuses asuvad nad mõnikord isegi iseennast õgima,
Püütakse Ameerika rannikuvetest. L a n g u s t on vähilaadne, mille söödav osa on saba, kuna sõrg puudub. Mass on kuni 4 kg, sealjuures saba 200...500 g. Elutsevad Atlandi ja Vaikse ookeani troopikavöötmes. Peajalgsed on pehme keha ja peaga. Tuntumad on kalmaarid ja kaheksajalad. K a l m a a r i d on keskmiselt 40...60 cm pikkused, massiga 70...750 g. Kuid leidub ka kuni 19 m pikkuseid hiidkalmaare. Püütakse Vaiksest ookeanist, Põhja-Ameerika idaranniku vetest ja Kesk-Atlandilt. Kalmaaril on silindrikujuline keha, suuava ümber on 10 iminappadega varustatud haaret. Iseloomulikuks tunnuseks on tindipaun. Realiseeritakse külmutatult ja konservina. K a h e k s a j a l a d on suured selgrootud kotisarnase kehaga ja kaheksa pika iminapaga, massiga kuni 25 kg. Kasutatakse konservide valmistamisel. 3.4. Kalade liigitus Peale liigituse sugukondadeks ja liikideks (kala nimetusteks) jagunevad kalad veel suuruse, puhastamis- ja töötlemisviiside alusel.
annaabi.ee 
