aasta eest öelda kõlas just nii: ,,Otsekui granaatõuna lõiked on su oimud su loori taga." Ma olen päris kindel, et kui tänapäeval naisele nii öelda, peaks ta sind imelikuks. Võib arvata, et paljud ei tea isegi sõna ,,loor" tähendust. Sama on ka, kui võrrelda tänapäeva kõnepruuki. Vanasti selliseid sõnu muidugi ei tuntud ja ma arvan et kui nende tähendust oleks saanud tolleaegsetele inimestele seletada, poleks nad ka raha eest olnud nõus selliseid sõnu oma kalleimale ütlema. Sest just noorte sõnad, nagu näiteks sõna ,,seksikas" ei ole ju tegelikult mitte mingisugune kompliment võrreldes nendega mida öeldi 1000 a. eKr. Nendele vaevalt oli oluline see ,,seksikus" Nemad leidsid sadakond muud asja mida ülistada. Esmapilgul ütleks, et mida aeg edasi, seda lühemaks ülistused lähevad. Aga muidugi on meil tänapäeval palju rohkem sõnu ja lauseid mida öelda oma kalleimale, mis tema südant soojendaksid
Läbi aastate on sport oma tähenduses palju muutunud. Kui varem premeeriti suurvõistluste edukamaid tammepuulehtedest pärja, suure teraviljakoti ja sümboolse rahaga tehtud töö eest, siis nüüd ulatuvad sportlaste auhinnateenistused ning palganumbrid ülikõrgele. See aga näitab spordi üha suuremat sõltuvust rahast. Kuidas sellist negatiivset trendi aga alla suruda? 46 Spordi suurt kandepinda ja populaarsust arvestade, keskendun mina antud hetkel maailma kalleimale ning rahast enim sõlvuvale spordialale- jalgpallile, ent näiteid püüan tuua ka teistest valdkondadest. Üldiselt liiguvad võistkonnalades suuremad rahad kui individuaalsete sportlaste juures. See on tingitud kindlati tihedast kokurentist maailma tipus, kus võimalikult hea resultaadi saavutamiseks tahetakse palgata klubi juurde sportlasi või muud personali, kes oluliselt tõstaksid võidusansse. Tihtipeale tuleb aga selliste staaride eest üüratud summad välja käia: toimub justkui
Eesti riik ei toeta oma inimesi võrdselt Riigi kalleimale sünnipäevale kulub 24 miljonit. Selle summa eest saaks riigi heaks päris palju head ja kasulikku korda saata. Kurb on tõdeda, kui meie oma riigijuhid, kes peaksid tegema kõik selleks, et meie riigis oleks hea elada, teevad hoopis vastupidi. Inimeste meeltemürgitamiseks kasutatakse plakateid, loosungeid, tasuta asju, ajakirjandust ja kultuuri. Propagandat kasutas juba ka NSVL, kelle eesmärgiks oli Nõukogude ühiskonna ülistamine.
annaabi.ee 
