Astmikpüramiide ehitati Egiptuses umbes saja aasta jooksul - kogu 3. dünastia valitsemise ajal. Selle dünastia viimase vaarao Huni püramiid Medumis jäi valitseja surma tõttu pooleli ning selle lõpetas tema järglane, 4. dünastia esimene vaarao Snofru. Püramiid on tublisti kannatada saanud, kuigi esialgu oli selle kõrgus ligi 118 meetrit ning ehitusel tarvitati juba palju suuremaid kiviplokke kui Dzoseri püramiidi juures. Nende ülesvinnamiseks tuli rajada vastavad muldkehad (kallakteed), millede jäänuseid on püramiidi juurest ka leitud ja sellega kinnitatud Diodorose ammuse teate õigsust, et tolleaegsed ehitajad toimetasid kiviplaadid üles muldkehade abil, kuna nad muid seadmeid ei tundnud. Snofru lasi ehitada veel kaks püramiidi praeguse Dahsuri lähedale. Esimest neist, nn. murdpüramiidi, nimetatakse ka "valgeks" püramiidiks. Umbes poole kõrguseni tõusevad ehitise seinad 50º 41' nurga all, siis aga muudavad kallakut ja suunduvad tipuni 42º 59' kaldenurgaga
Astmikpüramiide ehitati Egiptuses umbes saja aasta jooksul - kogu 3. dünastia valitsemise ajal. Selle dünastia viimase vaarao Huni püramiid Medumis jäi valitseja surma tõttu pooleli ning selle lõpetas tema järglane, 4. dünastia esimene vaarao Snofru. Püramiid on tublisti kannatada saanud, kuigi esialgu oli selle kõrgus ligi 118 meetrit ning ehitusel tarvitati juba palju suuremaid kiviplokke kui Dzoseri püramiidi juures. Nende ülesvinnamiseks tuli rajada vastavad muldkehad (kallakteed), millede jäänuseid on püramiidi juurest ka leitud ja sellega kinnitatud Diodorose ammuse teate õigsust, et tolleaegsed ehitajad toimetasid kiviplaadid üles muldkehade abil, kuna nad muid seadmeid ei tundnud. Snofru lasi ehitada veel kaks püramiidi praeguse Dahsuri lähedale. Esimest neist, nn. murdpüramiidi, nimetatakse ka "valgeks" püramiidiks. Umbes poole kõrguseni tõusevad ehitise seinad 50º 41' nurga all, siis aga muudavad kallakut ja suunduvad tipuni 42º 59' kaldenurgaga
Astmikpüramiide ehitati Egiptuses umbes saja aasta jooksul - kogu 3. dünastia valitsemise ajal. Selle dünastia viimase vaarao Huni püramiid Medumis jäi valitseja surma tõttu pooleli ning selle lõpetas tema järglane, 4. dünastia esimene vaarao Snofru. Püramiid on tublisti kannatada saanud, kuigi esialgu oli selle kõrgus ligi 118 meetrit ning ehitusel tarvitati juba palju suuremaid kiviplokke kui Dzoseri püramiidi juures. Nende ülesvinnamiseks tuli rajada vastavad muldkehad (kallakteed), millede jäänuseid on püramiidi juurest ka leitud. 3 Hillar Palamets ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust", Tallinn ,,Valgus", 1976, lk 58, 59 7 3. Esimesed tõelised püramiidid. Vaarao Snofru lasi ehitada veel kaks püramiidi praeguse Dahsuri lähedale, neid nimetataksegi esimesteks tõelisteks püramiidideks ja sealhulgas Giza püramiidide esiisaks.
Astmikpüramiide ehitati Egiptuses umbes saja aasta jooksul - kogu 3. dünastia valitsemise ajal. Selle dünastia viimase vaarao Huni püramiid Medumis jäi valitseja surma tõttu pooleli ning selle lõpetas tema järglane, 4. dünastia esimene vaarao Snofru. Püramiid on tublisti kannatada saanud, kuigi esialgu oli selle kõrgus ligi 118 meetrit ning ehitusel tarvitati juba palju suuremaid kiviplokke kui Doseri püramiidi juures. Nende ülesvinnamiseks tuli rajada vastavad muldkehad (kallakteed), millede jäänuseid on püramiidi juurest ka leitud ja sellega kinnitatud Diodorose ammuse teate õigsust, et tolleaegsed ehitajad toimetasid kiviplaadid üles muldkehade abil, kuna nad muid seadmeid ei tundnud. Snofru lasi ehitada veel kaks püramiidi praeguse Dahuri lähedale. Esimest neist, nn. murdpüramiidi, nimetatakse ka "valgeks" püramiidiks. Umbes poole kõrguseni tõusevad ehitise seinad 50º 41' nurga all, siis aga muudavad kallakut ja suunduvad tipuni 42º 59' kaldenurgaga
Astmikpüramiide ehitati Egiptuses umbes saja aasta jooksul - kogu 3. dünastia valitsemise ajal. Selle dünastia viimase vaarao Huni püramiid Medumis jäi valitseja surma tõttu pooleli ning selle lõpetas tema järglane, 4. dünastia esimene vaarao Snofru. Püramiid on tublisti kannatada saanud, kuigi esialgu oli selle kõrgus ligi 118 meetrit ning ehitusel tarvitati juba palju suuremaid kiviplokke kui Dzoseri püramiidi juures. Nende ülesvinnamiseks tuli rajada vastavad muldkehad (kallakteed), millede jäänuseid on püramiidi juurest ka leitud ja sellega kinnitatud Diodorose ammuse teate õigsust, et tolleaegsed ehitajad toimetasid kiviplaadid üles muldkehade abil, kuna nad muid seadmeid ei tundnud. Esimesed üksikasjalikumad teated püramiididest pärinevad kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes külastas Egiptust V sajandil e. Kr. Kõik preestritelt kuuldu pani ta kirja oma "Ajaloo" teises raamatus. Herodotose teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased.
annaabi.ee 
