Hoolekande asutustel on oluline hinnata, kuidas jätkub tegevus ilma eurotoetusteta ning luua plaane edukaks ise hakkama saamiseks. Negatiivse aspektina võib olla raskendatud sotsiaalvaldkonna organisatsioonide majandamine pärast 2020. aastat kui juba käimasoleval perioodil ei analüüsita enda tegevuse majandamist eurorahade vähenemisel ning ka seda kuidas hakkama saada, et kulud oleksid minimaalsed ja võimalik katta riigi eelarvest. Kuid samas leidub asutusi, kes on juba kalkuleerinud enda tegevuse toimimist pärast 2020. aastat. Näiteks on AS Hoolekandeteenuste juhatuse esimees Maarjo Mändmaa Eesti Rahvusringhäälingu uudistele öelnud, et ettevõte on investeeringuid tehes täpselt kalkuleerinud ise hakkamasaamist rahade otsa saamisel. Lisaks sotsiaalvaldkonnale võib kannatada haridusvaldkond, kuna perioodil 2014- 2020 on haridusvaldkonna investeeringud suured. Kui aga pärast 2020. aastat investeeringud vähenevad,
Ettevõtja on tavaliselt veendunud oma idee headuses. Kui prognoosid näitavad hiigelkasumeid, on küllaltki võimalik, et kuskil on tehtud viga. Siin on abiks võrdlus konkurentidega. Peamiste näitajate osas ei tohiks erinevus väga suur olla. Äriplaani koostamise vajalikkus Kuigi paljud edukad ettevõtjad väidavad, et nad pole iialgi mingit plaani koostanud, on nad kindlasti oma otsuseid läbi mõelnud ja kasvõi paberitükil kalkuleerinud nende otsuste mõju oma ärile. Kindlasti on neil peas mingi plaan, ükskõik kui lühiajaline, kuidas äri tulevikus ajada. Olgu see tulevik siis järgmisel nädalal või kümne aasta pärast. Planeerimine on tuleviku kavandamine. Planeerimine on protsess, mis on ühtviisi oluline ettevõtte igas arengufaasis. Äriplaan on planeerimise protsessi tulemusel tekkiv kirjalik dokument. Kirjalik äriplaan muutub hädavajalikuks niipea, kui tegemist on mitme äripartneriga või kui
ehk alaealine ja kes samamoodi vajab ülalpidamiskohustuse täitmist oma isa poolt. 12. Nõustamisülesanne: Kalju ja Laine Laine ja Kalju abiellusid 2000.a. Kaks nädalat tagasi kolis Laine abikaasade mereäärsest kodust välja. Abikaasade abielu-aegse kokkuleppe järgi hoolitses Laine kodu eest ning sissetulekut teenis vaid Kalju. Laine ja Kalju senine elustiil on olnud luksuslik. Kalju arvestab eelseisva lahutusega ning on kalkuleerinud, et tõenäoliselt tuleb tal naisele ühisvara jagamisel maksta umbes 300 000 eurot hüvitist. Laine soovib ka üksi elades jätkata senist elustiili ja nõuab Kaljult 3000 eurot kuus. Lainel on keskharidus, ta ei ole kunagi tööl käinud, ta on 56 aastane. 1. Kas, mis alusel ja kui palju peab Kalju Lainele elatist maksma? PKS § 16 lg 1 sätestab, et abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama
annaabi.ee 
