väiksem on ka tootlikus, detsembris kõigest 63,7 kw/h mida on palju vähem kui vaja. Siit võib järeldada, et kõige optimaalsem oleks kasutada võrku ühendatud süsteemi. Joonis 2.1 5 kW päikesepaneeli tootlikus kuude kaupa [3] 8 Solarenergia.ee e-poest ostes tuleks sellise süsteemi hinnaks kusagil 7400 eurot. Seal lubab tootja ligikaudu 5500 kWh/aastas mis enam-vähem võiks ühtida kalkulaatoriga- loomulikult ei ole kalkulaator vastav tegelikusele ning sama on ka tootja poolsete näitajatega, kuid tasuks arvestada kindlasti väikese varuga seega siinkohal on just kalkulaatoriga arvutamine mõtekas. 9 5. TASUVUSE ARVUTAMINE Kas sellise süteemi soetamine on otstarbekas ja mitme aastaga võiks antud süsteem ära tasuda? Exeli tabelis arvutatuna toodame me kokku 4723 kW elektrit aastas, reaalselt kasutame ära
110% on rohkem kui üks tervik (T) 50% kilomeetrist on 500 m (T) 50% sentimeetrist on 50 mm (V; 5 mm) 10% tonnist on 10 kg (V; 100 kg) 1 g on 0,1% kilogrammist (T) 1 cm on 0,1% meetrist (V; 1%) 10 cm on 10% meetrist (T) 90% kilomeetrist on 900 m (T) 20% on üks kümnendik mingist arvust (V; üks viiendik) 25% on üks neljandik mingist arvust (T) Paarismäng kalkulaatoriga Paarile antakse mängualus (Lisa 3) ja kalkulaator. Kui alus katta kontaktkilega ja mängijad kasutavad vastavaid markereid, mille kirja on võimalik kilelt ära pühkida (veeslahustuv tuss), siis saab alust korduvalt kasutada. Reeglid on töölehel (Lisa 3). Lisaharjutus Selleks sobib lisa 13 Peamurdmist 1. 180 cm pikkune nöör lõigatakse kaheks osaks nii, et lühema osa pikkus on 50% pikema osa pikkusest. Kui pikad on need kaks osa? (60 cm ja 120 cm) 2. Laud on 200 cm pikkune
= lim ( t - 1) = lim = t 1 t -1 2 t 1 (t - 1)(t + 1) 4 (t - 1) 4 4 4 = lim = lim = = =2 t 1 (t - 1)(t + 1) t 1 t + 1 1 + 1 2 Käes! Nüüd veel väike nipp: kui ei ole kindel, kas ikka tulemus õige, saab alati teha natuke ,,pahandust" ja kontrollida kalkulaatoriga... Toon sama näite: ( lim x x + 4 - x 2 ) x Ahaa, x läheneb lõpmatusele, seega kasvab kogu aeg.. Võtame algul ühe väärtuse, topime asemele ja vaatame, mis tulemus. Siis võtame järsult suurema väärtuse ja topime aseme, arvutame, ja lõpuks omakorda järsult suurema kolmanda arvu ja topime asemele, arvutame ning vaatame, millisele väärtusele kogu avaldis lähemale jõuab, KUID ei taha kangekaelselt kunagi selleks saada...
Logaritme alusel e nimetatakse naturaallogaritmideks ja tähistatakse järgmiselt: . ln x ' loge x Omadused: < Arvu 1 logaritm mistahes alusel on null. log a 1' 0 , sest suvaline arv astmel 0 on 1: a 0 ' 1 . < Logaritm logaritmi alusest on 1. loga a ' 1 , sest selleks et saada arvu a, tuleb arv a võtta astmesse 1, a 1 ' a . < Logaritmi saab leida vaid positiivsest arvust. Kuna kalkulaatoriga on võimalik leida vaid kümnend- ja naturaallogaritme, tuleb näteks log3 6 leidmiseks teisendada see kümnendlogaritmideks. Selleks kasutatakse ülemineku valemit. Üleminek logaritmi aluselt a teisele alusele c toimub järgmise seosega logc b loga b ' logc a log 6 Näiteks log3 6 '
3 5 2 2 1 3 53 53 53 3 2 2 25 25 25 Kommentaarid Juuresolevates lahendustes on esmalt leitud lihtsustamisel saadud avaldiste täpsed väärtused ning seejärel ligikaudsed väärtused etteantud täpsusega. Kuna ülesandes täpseid väärtusi ei küsitud, siis võib kalkulaatoriga teha kõik tehted järjest, vahepealseid tulemusi fikseerimata. 3 4 2. ÜLESANNE (5 punkti) Ülesannete tekstid I Urnis on 10 kollast ja 6 rohelist kuuli
annaabi.ee 
