on tahke. Võrreldes teiste väärismetallidega on Ag kõige aktiivsem. Puhtas õhus on Ag püsiv. Et õhus on alati vähesel määral H2S, siis tumenevad Ag-esemed aeglaselt, pinnale moodustab hõbesulfiid Ag2S: 4Ag + 2H2S + O2 2Ag2S + 2H2O Tavatemperatuuril Ag hapnikuga ei reageeri. Kuumutamisel kuni 170°C kattub Ag pind hõbe(I)oksiidi kihiga ( Ag2O). Soojendamisel reageerib Ag väävliga, moodustades hõbesulfiidi ( Ag2S). Kõrgemal temperatuuril reageerib hõbe ka teiste kalkogeenidega. Reageerimine halogeenidega ning hõbehalogeniidide moodustamine toimub niiskuse juuresolekul vahetult. AgCl on vees väga vähe lahustuv, seega ei reageeri ta vesinikkloriidhappe ega kuningveega, kuid reageerib vesinikbromiidhappega. HBr + AgCl AgBr + H2 Ka teiste konts vesinikhalogeniidhapetega võib väga aeglane reaktsioon siiski toimuda. Oksüdeeruvate oksohapetega (H2SO4, HNO3) hõbe reageerib, moodustades Ag(I)sooli, kusjuures happed redutseeruvad.
vesinikust vasakul. Lahjade hapete ja kaadmiumi reageerimisel tekib kaadmium(II) sool ning vabaneb vesinik. Kõige paremini reageerib Cd lämmastikhappega, tekib kas lämmastikoksiid (NO) või lämmastikdioksiid (NO2), kaadmium(II)nitraat ning vesi. Erinevalt tsingist on kaadmium leeliste suhtes püsiv ning reaktsiooni ei toimu. Sulamistemperatuurist kõrgemal temperatuuril reageerib kaadmium halogeenidega, mille tulemusena tekivad dihalogeenid, näiteks kaadmiumkloriid. Reageerimisel kalkogeenidega ehk 16. rühma elementidega tekivad sarnaste omaduste ja kasutusaladega värvilised ühendid. Kaadmium ei reageeri vesiniku, lämmastiku, süsiniku, räni ega vismutiga, kuid viimasega moodustab sulameid (Karik ja Truus 2003). Cd reageerib teiste 15. Rühma elementidega (P, As, Sb), moodustades arvukalt erinevaid ühendeid, millest tähtsamad on sarnaste omadustega kaadmiumfosfiid, kaadmiumarseniid ja kaadmiumantimoniid. Kaadmium moodustab ka mitmesuguseid
Hg + HNO3 + 3HCl HgCl2 + NOCl + 2H2O tekivad elavhõbe(II)kloriid ja nitrosüülkloriid · H2-ga Hg ei reageeri, kuid monovesinikuga tekib gaasiline elavhõbehüdriid HgH. Ebapüsivat hüdriidi HgH2 (lag-temp 125 °C) saadakse kaudselt. · Halogeenidega reageerimisel võivad tekkida nii Hg(I)- kui ka Hg(II)- halogeenid (vastavalt Hg2Hal2 ja HgHal2). · Kalkogeenidega S, Se ja Te (O vt eestpoolt) tekivad ühendid HgE (sulfiid, seleniid, telluriid). Peenestatud väävliga tekib elavhõbe(I)sulfiid HgS juba toatemperatuuril (lihtainete hõõrumisel uhmris). Kõrgemal temperatuuril reageerib Hg interhalogeenidega (BrCl, BrI jt), väävli halogeenidega (S2Cl2, S2Br2), nitrosüülkloriidi jt ühenditega. · Elavhõbe ei reageri lihtainete B, C, Si, Ge, N2, P ega As-ga.
annaabi.ee 
