näiteks polaarmagun. Kohastumused on väikesed lehed,lühikesed varred,kidur juurestik. Vähesed õistaimed õitsevad ja viljuvad kiiresti. Jääkaru kohastumused : paks karv,naha alune rasvakiht,valge värvus. Valge värvus aitab saaki varitseda. Hea ujuja,sukelduja. Toitub vees kaladest ja hüljestest. Väiksematest loomadest elab põhjas polaarrebane ja polaarhunt. Linnud pesitsevad tuhandeteni ulatuvates kolooniates kaljuseintel. Jääväljad on püsiva asustuseta. Eskimod sooritavad seal oma retki toidu otsimiseks ja töötavad ka polaarjaamad. Probleemid on osooniaugud pooluste kohal. Antarktika Lõunapooluse ümbruses. Asend lõunapolaarjoonest lõunas. Alates 60 kraadi LL kuni 90 kraadi LL. Temperatuur on madalam kui Arktikas, kuna arktika kliima on mandriline. Antarktise mandri siseosas suvel 3035 kraadi ja talvel 70 kraadi
ja harvem samblad. Mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka vähesed õistaimed, näiteks polaarmaguun. Loomastik on liigiveane, peamised loomad on: hülged, kotikud, morsad, jääkarud, lemmingud, polarrebased ja polaarhundid. Külmades arktilistes vetes ujub ka maakera suurim imetaja sinivaal. Rikkalikul on kalu. Arktika linnud näiteks hahad, polaarkajakad, jääkaurid, pesitsevad tuhandeteni ulatuvates kolooniates ligipääsmatutel kaljuseintel, moodustades nn. linnulaatasid. Pärast lühikest pesitsusperioodi suvel lendavad linnud külmade eest taas lõuna poole. Põhja-Jäämere jääväljad on püsiva asustuseta. Seal sooritavad toidu otsinguil oma retki eskimod ja töötavad vahelduvate meeskondadega polaarjaamad. Jaamades jälgitakse ilmastikku, jääväljade triivimist ja merevee omadusi. Arvatakse, et meie planeedi, sealhulgas ka Eesti kliima muutlikkuse võti peitub just nendel avarustel. Veel hiljuti olid
Liustiku taandumisaega nimetatakse hilisjääajaks ehk hilisglatsiaaliks. Eestis hõlmab see ajavahemikku umbes 13 5000 kuni 10 000 radiosüsiniku aastat tagasi. 25) Mäeliustikud ja nende tüübid (rippliustikud, orvandliustikud ja oruliustikud). Lumepiir, kionosfäär, firn.Järskudel nälvadel paiknevates lamedates lohkudes kujunevad rippliustikud, mis nagu ripuksid kaljuseintel. Orvandiliustikud ehk kaariliustikud täidavad mäetippude lähedasi amfiteatrikujulisi nõgusid, milliste moldjas põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. Oruliustikud on mitmesaja meetri paksused ja kilomeetrite pikkused (Fedtšenko – 72 km, Zeravšani – 68 km) järsuveerulistest oruliustikest (tsirkusorgudest) algavad liustikud, mis kujundavad ruhiorge ehk trooge
nüüdisajal palju väiksema ulatusega kui mandrijäätumine. Liustike tekkeks vajalikud tingimused on poolustel meretaseme lähedal, ekvaatoril aga ligi 6000 m kõrgusel. Harilikult kujuneb liustik orus ja hakkab siis seda pidi allapoole liikuma. Liustike liikumiskiirus võib ulatuda kümnetest meetritest sadade meetriteni aastas. Järskudel nõlvadel paiknevates lamedates lohkudes kujunevad rippliustikud, mis nagu ripuksid kaljuseintel. Orvandiliustikud ehk kaariliustikud täidavad mäetippude lähedasi amfiteatrikujulisi nõgusid, mille moldjas põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. Oruliustikud on mitmesaja meetri paksused ja kilomeetrite pikkused (Fedsenko 72 km, Zarafson 68 km) järsuveerulistest orulaienditest (tsirkuseorgudest) algavad liustikud, mis kujundavad ruhiorge ehk trooge. Need on U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud,