sagitaalhari Vahekiiruluu suunatud kolju kuklaseina Võib ulatuda luusse ka otsmikuurge OIMULUU Alaosad Veisel ja kitsel Teistest eraldi Teistest eraldi kasvavad kasvavad jääb jääb kaljuosa kokku kokku soomusosa Neljas osa Lambal jääb Tikkeljätke trummisiseos eraldi a soomusosa Tikkeljätke OTSMIKULUU Pole Silmakoopaüle Üks urge Silmakoopaüle silmakoopaüle ne kanal ne kanal st mulku ega kanalit Sarvjätke ja
PEA LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Kiiruluu Os parietale - Kaljuosa ehk kaljumik (Pars petrosa), Trummiosa (Pars Oimuluu Os temporale tympanica), Soomusosa (Pars squamosa) Otsmikusoomus (Squama frontalis), Silmakoopaosa Otsmikuluu Os frontale (Pars orbitalis), Ninaosa (Pars nasalis) (Asub õhukese kitsa moodustisena põhikiilluu tiibjätke Tiibluu Os pterygoideum mediaalsel pinnal)
margo sagitalis, -SAGITAALSERV squamosus, -SOOMUS(SERV) occipitalis KUKLA(SERV) tuber parietale - linea temporalis sup et inf - OIMUJOON sulcus sinus sigmoidei - os temporale -OIMULUU pars tympanica - TRUMMIOSA porus acusticus externus VÄLIMINE KUULMEAVA meatus acusticus externus VÄLIMINE KUULMEKÄIK pars squamosa -SOOMUSOSA fossa mandibularis ALALÕUALUU AUK processus zygomaticus - ........ JÄTKE tuberculum articulare LIIGESKÖBRUKE linea temporalis -OIMUJOON pars petrosa KALJUOSA (VÕI PÜRAMIIT) pyramis -PÜRAMIID porus acusticus internus SISEMINE KUULMEAVA meatus acusticus internus SISEMINE KUULMEKÄIK sulcus sinus sigmoidei - incisura jugularis - KÄGIMULK canalis caroticus UNEARTERI KANAL foramen stylomastoideum - TIKKELNIBUJÄTKEMULK processus styloideus -TIKKELJÄTKE pars mastoideus -NIBUOSA processus mastoideus -NIBUJÄTKE sulcus sinus sigmoidei - Cranium viscerale (splanchnocranium) - maxilla (2X), -ÜLALÕUALUU mandibula, -ALALÕUALUU
Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mille kohal asub liigesköbruke (tuberculum articulare). Trummiosa (pars tympanica) piirab välimist kuulmekäiku (meatus acusticus externus). Välimine kuulmekäik algab välimise kuulmeavausena (porus acusticus externus). Sisemine kuulmekäik (meatus acusticus internus) algab sisemise kuulmeavausena (porus acusticus internus). Kaljuosa (pars petrosa) ülemisel pinnal on kaarkõrgend (eminentia arcutata) ning kolmiknärvijäljend (impressio trigeminalis). Kaljuosa alumisel pinnal on unearterikanali välimine avaus (apertura externa canalis carotici), kägiauk (fossa jugularis), tikkeljätkemulk (foramen stylomastoideum) ja tikkeljätke (processus styloideus). Nibujätkeosa (pars mastoidea) välisküljel on nibujätke (processus mastoideus). Nibujätkeosal on ka nibujätkelmulk (foramen mastoideum).
Sellega tasakaalustatakse õhurõhk trummikilele trummiõõne ja välisõhu poolt. Kuulmetõrvel eristatakse kahte osa - kõhreline ja luuline ning kahte avaust - neelmine avaus ja trummiavaus. Nende kaudu toimub trummiõõne ventilatsioon. Tõrve pikem kõhreline osa koosneb kõhrest ja sidekoelisest kilest. Tõri algab ninaneelu külgmisest seinast neelmise avausega, kulgeb siis koljupõhimiku välispinnal olevas vaos ja läheb üle luuliseks osaks. See asub oimuluu kaljuosa spetsiaalses kanalis, mis lõpeb kuulmetõrve trummiavausega trummiõõne eesmises seinas. Kuulmetõri on vooderdatud limaskestaga, mida katab ripsepiteel. Neelupõletiku korral võib infektsioon kuulmetõrve kaudu tungida trummiõõnde ja põhjustada kõrvapõletikku. 3. S i s e k õ r v paikneb oimuluu kaljuosas, trummiõõne ja sisemise kuulmekäigu vahel. Ta on kuulmis- ja tasakaaluelundi tähtsaim osa. Sisekõrv koosneb välisest luu- ja selle sees paiknevast kilelabürindist
annaabi.ee 
