Ja keiser riideid kannab, kel servad punased, see neile julgust annab, kel käed on verised. · Sõjalaulud, on enamasti seotud kindlate sõdade ja lahingutega. See jutustab sõja koledusest. · Armastuslaulud, räägivad enamasti õnnetust armastusest. · Ringmängu laulud, need muutusid populaarseks 20.saj.alguses. Näiteks: Mäe otsas kaljulossis... jt. Lühivormid Kõnekäänud Kõnekäänd on rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. See on vormilt mõnevõrra ligidane vanasõnadele, ometi sisult ja funktsioonilt on see erinev. Kõnekäändu kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja imestamiseks. Neid on võimalik mõista vaid lauses
1. EESTI RAHVAMUUSIKA Rahvamuusika on osa folkloorist ehk vaimsest pärimusest, mille all mõeldakse traditsioonilisi teadmisi ja kunstiloomingut, mida antakse edasi vahetu suhtlemise kaudu põlvestpõlve. Eesti rahvamuusika hõlmab eelkõige eestlaste vanemat muusikapärandit, mis peegeldab selgelt kultuurilist eripära. Rahvamuusika kõrval kasutatakse tänapäeval ka mõistet ,,pärimusmuusika", mille alla mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimus...
Seda osa kutsuti vahelauluks või (vahe)tralliks, (Saaremaal (vahe)ralliks), ka refrääniks või tantsulauluks, harvem tuurilauluks (Urvaste), kooriks (Ridala). Vahetantsuga ringmäng oli kõige varem tuntud Lõuna-Eestis ja levis kiiresti kogu maal. Ringmänguks hakati kohandama teisigi uuemaid rahvalaule, liites salmide vahele tantsulaule. 20. sajandi algul olid laialt levinud vahe antsuga ringmängud "Üks jahimees läks metsa", "Mäe otsas kaljulossis", "Mu isamaa armas". Enamik ringmänge on tulnud Eestisse mujalt, mõnikord tekkis mängutegevus laulu juurde alles siin. Võõras laul võis kohaneda ja muutuda, laenatud tekst saada mõne kohaliku viisi. Kõige arvukamalt on saksa laene ("Peremees võtab naise", "Suur naine ja väike mees"). Tõenäolist soomlastelt on pärit "Lilla istus vangitornis" ja rootslastelt "Kolm meest kojas"
annaabi.ee 
