sõltuvusainete eest. Üks väike edasilevikutee on ka HIV- positiivsete laste sünd. HIV- viirust kandev rase võib sünnitada terve lapse- kui ta selle nimel tegutseb ning ravi saab. Uued viirusekandjad võivad tulla kõige erinevamatest ja tegelikult raskemini kontrollitavatest kohtadest. Lk. 4 Ühiskondliku soki piirimail Sellest on nüüd möödas umbes viisteist aastat, kui aidsitohter Nelli Kalikova rääkis, et aidsiepiteemia on Eestis peatne paratamatus. Nii julge arvamus tekitas palju vastukajasid, kuid Aidsipuhang tuli ja hullemal kujul, kui doktor Kalikova arvanud oli. Lühidalt on seis järgmine: viimased kolm aastat on uute HIV- positiivsete juurdetulek märgitav stabiilse numbriga: pisut üle 600 inimese aastas. Selline stabiilsus on Eestile väga ohtlik. Kuussada uut viirusekandjat aastas on meie rahvaarvu juures liiga palju.
müügi takistamine, laialdane selgitustöö nii laste kui ka vanemate seas. · Leida inimestele tegevust ja alternatiivseid võimalusi, et neil ei tekiks soov ega tahtmine igavuse või ükskõik mis muu probleemi korral narkootikumide kasuks otsustada või neist abi leida. Lõpetuseks toon välja veel mõned head mõtted narkosõltuvuse ennetamise eesmärkidest, mis on kirja pandud Nelli Kalikova poolt. Narkootikumide tarvitamisest (Nelli Kalikova) Valdav enamik noori väidab, et hakkas meelemürke proovima vabatahtlikult, sõprade soovitusel. Ajendiks tuuakse uudishimu. See seletus on kõige lihtsam ja ilmselt ei ava narkomaania sügavamaid põhjusi, mida tundes saab sõltuvust ennetada. Samas oli 98% intervjueeritavatest vene keelt kõnelevad noored ja 85% nendest noormehed ning see viitab tervele sotsiaalsete põhjuste kompleksile, mida ei ole tänini uuritud ja mida välja selgitamata
Usun, et suur osa tööst tulekski ära teha ennetusfaasis, et inimesel ei oleks tahtmist ega võimalusi narkootikumidega üldiselt kokku puutuda ja tarvitama hakata. Suur roll sellel on riigi sotsiaalpoliitikal ja valitsuse ressursside paigutamisel. Narkosõltuvust tuleks ravida nagu iga teist haigust ja see peaks olema igaühele kättesaadav ja võimaldatav. 9 6 KASUTATUD KIRJANDUS Eik, E., Igalaan, N., Kalikova, N., Villak, E., Ambre S., (2005). Narkootiliste ainete tarvitamise ja sõltuvuse sotsiaalsed, psühholoogilised, meditsiinilised ja soolised aspektid. Raamatus: MTÜ AIDSi ennetuskeskus, Sotsiaalministeerium (toim.). Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat. Tallinn. Eik, E., Kleinberg, A., Igalaan, M., Mumma, J., Lehtmets A, (2001). Opiaatsõltuvuse ravijuhis. Tervise Arengu Instituut, Eesti psühhiaatrite selts. Gardner, T-J., Kosten, T-R. (2007)
narkootikume peeti ohutumaks kui alkoholi, kuna järgmisel hommikul peale uimastite tarvitamist pole midagi tunda erinevalt alkoholist. Sokeerivaks osutusid ka mitmed eksiarvamused nagu see, et pärast keelatud ainete tarvitamist pidasid paljud noored normaalseks olla autoroolis, sest stimulandid tõstavad autojuhi tähelepanuvõimet ning politseil on narkojoovet raskem tuvastada. MTÜ Aidsi ennetuskeskuse juhatuse liikme Nelli Kalikova sõnul on üledoosidest tingitud surmasid suur hulk ning narkootikumide tarvitamist alustatakse mitte süstimise, vaid mõnel muul moel tarbitavate narkootikumidega, millest edasi süstimiseni jõutakse kiiresti. Paljudel juhtudel on ka süstimist alustatud juba 10 kuni 13-aastaselt ja see on lausa uskumatult varajane vanus, mis vajab laialdasemat tähelepanu. Uimastid levivad, sest kaubitsemisse on kaasatud hulk noori, kes sellega edasitarnega tegelevad
annaabi.ee 
