soveldatud või plangitud täpsusega 0,001 mm, peab lekaaljoonlaud lebama ilma ühegi valguspiluta. Rööpsust kontrollitakse nihiku ja kruvikuga, minimeetri ja optimeetriga, sõltuvalt mõõteriista täpsusest. Nurki kontrollitakse nurgikute, nurgamõõtjate, sabloonide, nurgaplaatide ja siinujoonlaudade abil. Mõõtmise täpsus sõltuvalt mõõteriis- tast on piires 4...12". Koonuspindu kontrollitakse tavaliselt värviga kaetud täpselt valmistatud ja kontrollitud koonus-kork-kaliibritega. Profiilpindu kontrollitakse sabloonide, lekaalide ja kohtkaliibritega.
pinnakaredusega Ra2,5. Antud juhul on valmistustolerantsiks H = H1 = 4 µm 10% 4-st on 4* 0,1= 0,4 µm. Kuna 0,4 > 0,2, siis pean mõõtepindade pinnakareduseks võtma Ra0,2, kuna võlli tolerantsijärguks on IT7 ja ava tolerantsijärguks IT7.Materjaliks valisin kõrge süsinikusisaldusega kroomterase, kuna kuullaagriteras peab olema suure kõvadusega (62 HRC). 6.7 Järeldused Kaliibrid on mõõtevahedid teatud kindlate detailide ehk toodete mõõtmete kontrollimiseks [6.2, lk. 74]. Kaliibritega otseselt ei mõõdeta vaid kontrollitakse kas detaili mõõtmed on piirhälvetega määratud piirides.Kaliibrid tähistatakse nimimõõtmega, kontrollitava detaili tolerantsitsooni tähisega, kaliibri tähisega, seerianumbriga, taatluskuupäevaga ja kulumispiiriga [Ibid.]. Kaliibri tähis annab infot liigi (kas on tegu kontrollkaliibriga, töökaliibriga), kuju (kas on harkkaliiber või korkkaliiber) ja kas on läbiv (GO) või mitteläbiv (NOT GO) kaliiber.
on soveldatud või plangitud täpsusega 0,001 mm, peab lekaaljoonlaud lebama ilma ühegi valguspiluta. Rööpsust kontrollitakse nihiku ja kruvikuga, minimeetri ja optimeetriga, sõltuvalt mõõteriista täpsusest. Nurki kontrollitakse nurgikute, nurgamõõtjate, sabloonide, nurgaplaatide ja siinujoonlaudade abil. Mõõtmise täpsus sõltuvalt mõõteriis- tast on piires 4...12". Koonuspindu kontrollitakse tavaliselt värviga kaetud täpselt valmistatud ja kontrollitud koonus-kork-kaliibritega. Profiilpindu kontrollitakse sabloonide, lekaalide ja kohtkaliibritega. 2.11. Jootmine. Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sulatamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb
annaabi.ee 
