Jüüti lahing jäi viimaseks merelahinguks, kus vastaspoolte laevad olid üksteise nägemisulatuses.16 Kumbki osapool ei saavutanud oma eesmärke, kuigi võib öelda, et Britid olid sellele lähemal. Brittide eesmärgiks oli Avamerelaevastik hävitada. Hoolimata sellest, et Suure Laevastiku kaotused olid suuremad, ei tulnud sakslased kuni sõja lõpuni oma sadamatest välja. Sakslaste edukuse aluseks olid hästi väljaõpetatud meremehed, väiksema kaliibrilised relvad, täpsem sihtimine, laevade parem soomus ning paremad mürsud. Sakslaste mürsud läbistasid briti laevade soomuse ja lõhkesid laevakere sees (brittide mürsud ei läbistanud saksa laevade soomust ning lõhkesid väljaspool kere). Sakslastel oli parem sidepidamine oma laevade vahel, mis andis eelise ka öises tegevuses. Peale Jüüti merelahingut hakati arendama mere lennuväge, sest suurekaliibriliste suurtükkide mõjuvõim hakkas vähenema. 16 2005. Sõjad: ajalugu kaartidel
ei ole olulist tähtsust nagu: · tulirelvade identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi · lasu distantsi määramine · tulistamisel tarvitatud püssirohu liigi välja selgitamine lasu jälgede järgi 2. Tulirelvade jaotus kasutusala järgi · lahingurelvad, põhiliselt vintraudsed (kaliiber 7,62 mm või 7,65 mm) · jahirelvad, põhiliselt siledaraudsed · spordirelvad, põhiliselt väikese kaliibrilised (5,6 mm) Tsiviilis kasutatakse 9 mm tekitab soki, on tömbiotsaga. 3. Jaotuskonstruktsiooni iseärasuste järgi · vintraudsed (vint püüab telge sirgena hoida, täpsuse saavutamiseks, 4 vintsoont) · siledaraudsed (jahipüssid) · eriotstarbelised (raketipüstol ø 26 mm, montaazipüstolid) · A-tüüpilised (isetehtud) Kaliiber Eesti Ameerika
ja 4.4.2.). Kui laeng on valmis, tuleb see kindlalt pulga külge kinnitada. See tehtud, pistke ritv püssitorusse tagasi. Pomm või süüteseade peab olema kepi otsas. Veenduge, et laengul on paraja pikkusega süütenöör, süüdake see ja tulistage. Kui heitrelv pole liiga raske, võib see lennata kuni 300 jala kaugusele. 5.3. ERILASKEMOON ÕHKRELVADELE VÕI SURVEGAASRELVADELE. See peatükk käsitleb õhk ja survegaasrelvadele erimoona valmistamist. B.B. pumpüssid, CO2 B.B. püstolid ja 22 kaliibrilised õhupüssid, mida tavaliselt peetakse mänguasjadeks, võivad muutuda üsna ohtlikeks relvadeks. 5.3.1. ERILASKEMOON B.B. RELVADELE. B.B. relv on mistahes tüüpi püss või püstol, mis töötab suruõhu või CO2 gaasi abil. Neil relvadel on peaaegu sama suur laskeulatus, kui tavalisel vintpüssil. 177 kaliibriga haavli lennukiiruse tõttu on selle kaliibriga lööklaenguga varustatud lendrelvi soodus teha. Enamus üle 22 kaliibriga laskemoonast on varustatud sütiku-tega