4.saj.p.Kr. Kmastra - umbes 5. sajandil Vtsjjana koostatud seksuaalelu käsiraamat. Rjtarangin - Kasmiiri ajaloo kirjeldused, autor Kalhana Manusmrti - Manu seadused, autorit ei teata. 200 e.Kr.-200 p.Kr. Seadused, poliitilised tekstid. Caraka samhit - autor Charaka, ~3.saj.e.Kr. Meditsiiniline tekst (ayurveda) Daakumaracarita - autor Dain. 6.-7.saj. Romaan Harsacarita - India valitseja Hara biograafia, autor Bana (Banabhatta), 7.saj. kuntal - Kalidasa näidend, 1.saj.e.Kr-4.saj.p.Kr. Vsavadatt - luule, stiil klassikalises sanskriti kirjanduses. Subandhu on autor. 5.sajand. MÕISTED (seletus ja zanr) Brhmana - nelja veeda kommentaarid. Teoloogiline tekst. Mõtte lahtiseletamine, preestrid brahmaane ja metsainimesed aaranyakaid. Lisatakse legende. Mitmed riitused. Kuulsaim braahmana atapaha. Seletatakse, miks preestrid on tähtsamad, kui jumalad.
hulgas. Kuulsamad poeedid, kes reisid mööda maad ning levitasid bhakti tõekspidamisi luule kaudu Kabir (1440-1518) ja Nanak (1469-1539). Nanak rajas bhaktist islamist mõjutatuna uue usundi sikhismi. 13.-15. Sajandil arenes hoogsalt kirjandusteadus. Paljud õpetlased uurisid ning kommenteerisid India varasemat kirjavara, sealhulgas nii vanaindia usufilosoofilisi töid kui ka 4.-5. sajandi kirjaniku Kalidasa loomingut, mis kuulub india klassikalisse kirjandusse. India kunst oli seotud tihedalt religiooniga. Arhitektuuris andsid tooni ühele või teisele jumalusele püstitatud templid, eriti aga Vishnu ning Shiva kultushooned. Oli templeid, mis olid raiutud kaljusse või ehitatud püramiidikujulisena. Mõnda templit kaunistasid rohked tornid, teist jällegi kummaline sõidukit meenutav kuju. Kuid nii rikkad, kui tolleaegsete arhitektide fantaasiad ka polnud oli sel kõigel siiski usuline eesmärk
Siis röövib deemonkoll ta naise ja viib Lankale (Sri Lanka). Rama peab ta siis ära päästma. Tema tsrikster on Hanuman, pool-ahv, pool-inimene. Hanuman kajastub ka Hiina kirjanduses, nt Mingi- aegne romaan ,,Ahv-kuningas". Rama ümber ehitati hilisemas kirjanduses müüt ideaalsest kuningast. Luule jaguneb eepiliseks ja lüüriliseks. Eepiline laenab oma ainese müüdist, harvem ajaloost. Lüürika toetub tundmusele see võib olla armastus, kuid ka põlgus. Olulisim India luuletaja on Kalidasa. Tema eepiline poeem ,,Kumarasambhava" (,,Printsi sünd") räägib sellest, kuidas Sivast ja tema naisest sünnib maailma sõjajumal, kes päästab maailma. Edaspidi sai populaarseks mäng sanskriti keelega. Eepilised poeemid olid samas nagu grammatikaõpikud, kahetähenduslikkus arenes väga kõrgelt. Lüürilises suunas olid tähtsamad Bhartrhari, Bilhana, Amaru, Jayadeva. Amaru kirjutas erootilisest armastusest, Bilhana ilusast armastust. Jayadeva kirjutas jumalate ja inimeste
annaabi.ee 
