alates 0,01 mm või suurem, kalibreerimisel. Pikkusühikuid ülekandvate etalonide liitstandardmääramatus peab olema mitte üle 1/3 kalibreeritava kellindikaatori vastavast liitstandardmääramatusest 3. Alusdokumendid 4. Definitsioonid Käesolevas metoodikas on kasutusel põhimõisted järgmises tähenduses: Kellindikaator - mõõtevahend pikkuste mõõtmiseks 5. Objekti vastuvõtmine kalibreerimiseks Kalibreerimisele esitatud kellindikaator peab olema välimuselt puhas ja kahjustusteta. Vastuvõtt vormistatakse vastavalt kvaliteedikäsiraamatus toodud korrale 6. Seadmed Mõõteoperatsioonides tuleb kasutada teatud tehniliste andmetega mõõtevahendeid ja etalone Vajadusel ka abiseadmed keskonnatingimuste kontrolliks. 7. Ettevalmistustööd Enne kalibreerimist tuleb seadmeid hoida eeltoodud keskkonna tingimustes senikaua kuni on tagatud
Keskusega arendanud ühtset õhukvaliteedi mõõtelaborit, mis suudaks teostada kõiki riiklike kohustusi proovide võtu ja analüüsi valdkonnas. Laboratoorne analüüs nõuab ühelt poolt kvalifitseeritud kaadrit, pidevat täiendõpet ning sügavaid teadmisi erinevates valdkondades proovivõtu tehnikatest kuni tulemuste interpreteerimiseni ning teiselt poolt pidevaid investeeringuid seadmete hooldusele ja perioodilistele seadmete kalibreerimisele. Vajalik on osa võtta nii siseriiklikest kui ka rahvusvahelistest interkalibreerimistest. Tulenedes eespool toodust peame märkima, et Keskkonnainspektsiooni soov soetada keerulist analüütilist aparatuuri ei saa piirduda ainult seadmete soetamisega vaid tuleb luua akrediteeritud kvaliteedisüsteem, mis võimaldab saada kõikidele kvaliteedinõuetele vastavaid tulemusi. Sellega kaasneb vajadus pädevate
15. saj. lisandus ratastega alusvanker- lafett. Vintraud võeti Lääne-Euroopas kasutusele 16. sajandil. 1435 leiutati Viinis käsigranaat. Mõne aja pärast pakuti välja lõhkemürsu idee. 1540 mindi Nürnbergis tulirelva rauaõõne suuruse määramisel üle uuele süsteemile, võttes aluseks raua läbimõõdu. Sinnani oli sileraudse suurtüki kaliibrid hinnatud laskmiseks kasutatavate kivist või malmis kuulide kaalu järgi. Üleminek relvade kalibreerimisele nõudis varasemast suuremat täpsust toru puurimisel. Täiustati käsitulirelvi. Püssi raud tehti kas rauast või pronksist. Kogukamate püsside puhul kasutati laskmisel tugijalga. Rakettrelvad võeti kasutusele Itaalias ja Prantsusmaal 14. saj. lõpul kohe pärast püssirohu leiutamist. Üksikasjalikult kirjeldab neid oma käsikirjas Konrad Haas. Autor tunneb mitmeastmelist raketti deltastabilisaatorit. Kuigi toonastes
annaabi.ee 
