ülesandmine olümpiamängudeks võib toimuda Venemaa Olümpiakomitee kaudu, kuna Eesti Vabariik ei ole ROK-i liige. Johannes Villemsoni juhtimisel asuti otsima muid võimalusi. Ühendusse astuti Eesti tolleaegse saadikuga Londonis, "Kalevi" seltsi liikme Ants Piibuga, kes omakorda saatis kirja Belgia OK-le, et taotleda eestlaste osavõttu olümpiamängudest. Sealne olümpiakomitee andis meie taotluse edasi ROK-i presidendile Pierre de Coubertinile. Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon. Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800
olümpiamängudeks võib toimuda Venemaa Olümpiakomitee kaudu, kuna Eesti Vabariik ei ole ROK-i liige. Johannes Villemsoni juhtimisel asuti otsima muid võimalusi. Ühendusse astuti Eesti tolleaegse saadikuga Londonis, "Kalevi" seltsi liikme Ants Piibuga, kes omakorda saatis kirja Belgia OK-le, et taotleda eestlaste osavõttu olümpiamängudest. Sealne olümpiakomitee andis meie taotluse edasi ROK-i presidendile Pierre De Coubertinile.Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. kergejõustiklased Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja
spordiselts Kalevi asutajaliige kapten Leopold Tõnson. Tema haud on ainukesena säilinud. Mälestusmärk likvideeriti 1951. aastal ja kalelaste hauad hävitati 1960. aastate pealematmiste käigus. Endisest sambast tehti koopia ja selle taasavamine toimus 22. juunil 1997. aastal. Uus mälestusmärk paigaldati endisest asukohast 16 meetrit põhja poole. Samba esialgset asukohta jääb meenutama Arvo Jaama kujundatud graniidist kattega mälestusmärk, millele on raiutud 15 kalevlase nimed ning mõlema mälestusmärgi avamisdaatumid. Vabadussõja juhtidele Avati: 10.09.1933 Vabadusristi Vendade Ühenduse Tallinna osakonna initsiatiivil korraldati 1931. aastal samba kavandite võistlus eesmärgiga püstitada Tallinna Kaitseväe kalmistule väärikas mälestusmärk Vabadussõja kõrgematele juhtidele. Esikoha saavutas arhitekt Edgar-Johan Kuusiku kavand. Soome graniidist ausammas valmistati Jürgensi kivitööstuses. Monumendi esiküljel oli ümmargune
annaabi.ee 
