kolmas jaanipäeval. Nii seletab vanarahvas vee soojaks minekut. 6. Juuni - jaani-, suve-, kesa-, piima- ja pärnakuu Mida rohkem suve poole, seda väiksemaks jääb kuude tähtsus meie rahvakalendris. VIIDIPÄEV - 15. juuni Viidipäev on Püha Vituse mälestuspäev. Suri märtrisurma 12-aastaselt, kui teda õlikatlas keedeti. Eestis on Vituse järgi nime saanud Viitna. Viidipäeva on peetud aasta pikimaks päevaks ehk pööripäevaks. Varasem viidipäeva kombestik on kalendritriivi tõttu kandunud jaanipäevale. Ka viidipäeva õhtul tehti tuld ja ennustati tulevikku. Rahvakalendri järgi on viidipäeval viimane aeg kapsaid istutada, sest hiljem ei kasvataks kapsad enam päid. Sellest päevast hakkas vähenema lehmade piimaand. Viidipäeval ei kasteta taimi, et nad ära ei kuivaks. (https://www.eesti.ee/ev95/et/rahvakalender/rahvakalender-internetis/812/viidipaev- 15-juuni) JAANIPÄEV - 24. juuni Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega
määramisel oli oluline aja teadmine. Harrison'i kronomeeter võis eksida ööpäevas ühe sekundiga, 18. sajandi keskpaigaks, võimaldas pikkuskraade merel mõõta. - Üleminek Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile, selle eripära Rootsis Paavst Gregorius XIII parandab olukorra (1582). Enamus protestante saadavad paavsti kuradile. Kalendritriiviga seotakse Juliuse ja Gregoriuse kalendrid. Kalendritriivi kohaselt: 17. Saj 10 päeva, 18. saj 11 päeva, 19. saj 12 päeva, 2021. saj 13 päeva, 22. saj 14 päeva. Rootsis 1753. aastal minnakse üle Gregoriuse kalnedrile, kuid lähevad järkjärgult. Jäetakse lisapäevad ära. 1712. aastal ka 30.02 kuupäev rootslastel. Tähtsamad kirikupühad- jõulud, ülestõusmispüha. Valgustus Immanuel Kanti valgustuse definitsioon- nimetas valgustust inimese väljumiseks tema
osaks või tsükliks, mida ei saa nimetada „kuuks“, sest kuukalendriga ja Kuu liikumisega ei ole sellel kalendrisüsteemil mingit seost. Päikesekalendri tähtsaimad päevad on talvine pööripäev, kevadine võrdpäev(kevadpunkt), suvine pööripäev ja sügisene võrdpäev (sügispunkt). Need päevad jagavad kalendriringi ehk aasta neljaks veerandaastaks. Ülejäänud neli olulist päeva poolitavad aastaveerandeid. Päikesekalendris ei saa tekkida kalendritriivi ehk erinevust tegeliku ja arvestusliku ajaarvamise vahel, sest aega ei arvestata mitte päevade lugemisega aasta jooksul vaid ajaarvestus toimub Päikese tõusude ja loojangute vaatlemise järgi. Kui ühel aastal päikesekalendri märgid täpselt maha märkida võib nende järgi suhteliselt täpselt aega arvestada väga pikka aega. Julianuse kalender (varem ka Juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr
annaabi.ee 
