Masing kirjutas mitu aabitsat, aritmeetikaõpikut jt kooliraamatuid. 5.Peter August Friedrich von Mannteuffel oli Ravila jmt Põhja-Eesti mõisa krahv. Tema kirjutas raamatu ´´Aiawite Peergo walgusel``, mis oli mõeldud talurahva õpetlikuks ajaviiteks. Tema lood olid õpetlikud ning halvustasid inimeste pahesid, manitsedes lugejat olla korralik. 6. Esimene eestikeelne kalender ilmus 1718. a. Kalendrid olid odavad ja seetõttu väga popu- laarsed. Kalendri vahel olid kalendrilisad. 1766.-1767. a andis August Wilhelm Hupel Põltsa-maal välja esimest eestikeelset ajakirja ´´Lühhike öppetus...``. See sisaldas peamiselt arstlik-ke nõuandeid. Masingu kirjutatud ´´Pühhapäwa Wahhe-Lugemissed`` arvatakse olevat eesti aimekirjanduse algus. Talurahvale oli see kui entsüklopeedia, mis tutvustas kaugeid maid ja kalleid asju. Piibel on kristlaste pühakiri ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik. Piiblis esitatakse vanade
8.Valgustusliikumine 18. sajandi eesti kirjanduses ja eestikeelse perioodika tekkimine. 18 sajandil oli kõige püsivam perioodiliselt ilmuv väljaanne eestikeelne kalender. Esimese eestikeelse kalendri ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat" avaldas trükist Tallinna trükkal J. Köhler 1718. aastal, vanim säilinud on 1731. aasta oma. Lisaks tarbeotstarbele olid kalendrid olulised lugemisvarad oma lisade tõttu, soodustades-mõjutades kirjasõna tundmist ja levimist. Varasemad kalendrilisad enamasti religioosse sisuga, alates 18. saj teisest poolest sisaldas ka juba ilmalikku lugemismaterjali: ülevaated teistest maailmadest, nõuanded tervishoiu alalt, õpetlikud jutud, valmid, luule. XVIII sajandil tehti ka viljakat tööd eesti keele materjalide kogumise ja süstematiseerimise alal, ilmusid mitmed sõnaraamatud (eesti-saksa), Hellet peeti 1720-30 parimaks keeletundjaks, tema õlul olid ka eesti grammatika süstematiseerimise ülesanded.
Toona kehtis paralleelselt kõikvõimalikke mõõdu- ja kaalusüsteeme. Et selles maailmas orienteeruda, oli vaja juhiseid. Loomulikult pöörati tähelepanu ka vaimulikele õpetussõnadele, kristliku eetika küsimustele. Seal on kõik siiski ,,mööda latvu", mitte väga põhalik. Need kalendrid laiendavad lugeja maailmapilti, seal käsitletakse ka aktuaalseid rahvusvahelise poliitika küsimusi. Kalendrisse kuulusid ka meditsiinimaailma jäävad õpetused. Olid ka kalendrilisad põllumeestele, mis sisaldasid praktilisi näpunäited. Kalendrite ilmumist on peetud rahva haridustaseme tõstmisel üsna oluliseks. Vennastekogude liikumine ehk hernhuutlus. Liikumine on sisuliselt usuline, aga eraldi uut kirikut sellega ei teki. Jäävad luteri koguusega seotuks. Varasemas kirjanduses öeldakse ,,vennastekoguduste liikumine", kui on leitud, et see ei ole päris õige. Vennastekogude ajalugu meil ei piirdu ainult 18. sajandiga, vaid ulatub ka 20. sajandi algusesse välja.
annaabi.ee 
