juhusliku vea arvestamine ei ole tähtis, võib vajalike järelduste tegemiseks piirduda vaid kirjeldava statistika meetoditega. Kuna sisehindamise puhul on ilmselt valdavalt tegemist just viimase olukorraga, siis piirdub antud peatükk kirjeldava statistika meetodite tutvustamisega. 3 Statistiline andmestik. Andmete e tunnuste tüübid. Vastavalt sellele, mida me uurida tahame, koosneb meie valim kas üksikutest inimestest, koolidest, valgetest hiirtest, kalendrikuudest, mingitest toodetest, kartulipõldudest või millest tahes. Kõiki valimisse kuuluvaid indiviide või üksusi, kelle/mille käest või kohta andmeid kogutakse, nimetatakse statistikas OBJEKTIDEKS. Kõigil ühte valimisse kuuluvatel objektidel on mingid ühised omadused e TUNNUSED, mis meid huvitavad, näiteks: värvus, vanus, hind, kaal, arvamus millegi suhtes, jne 3. Andmeid koguma asudes, sõnastame meid huvitavate tunnuste kohta küsimusi (nt "Kui vana te olete
juhusliku vea arvestamine ei ole tähtis, võib vajalike järelduste tegemiseks piirduda vaid kirjeldava statistika meetoditega. Kuna sisehindamise puhul on ilmselt valdavalt tegemist just viimase olukorraga, siis piirdub antud peatükk kirjeldava statistika meetodite tutvustamisega. 3 Statistiline andmestik. Andmete e tunnuste tüübid. Vastavalt sellele, mida me uurida tahame, koosneb meie valim kas üksikutest inimestest, koolidest, valgetest hiirtest, kalendrikuudest, mingitest toodetest, kartulipõldudest või millest tahes. Kõiki valimisse kuuluvaid indiviide või üksusi, kelle/mille käest või kohta andmeid kogutakse, nimetatakse statistikas OBJEKTIDEKS. Kõigil ühte valimisse kuuluvatel objektidel on mingid ühised omadused e TUNNUSED, mis meid huvitavad, näiteks: värvus, vanus, hind, kaal, arvamus millegi suhtes, jne 3. Andmeid koguma asudes, sõnastame meid huvitavate tunnuste kohta küsimusi (nt ”Kui vana te olete
juhusliku vea arvestamine ei ole tähtis, võib vajalike järelduste tegemiseks piirduda vaid kirjeldava statistika meetoditega. Kuna sisehindamise puhul on ilmselt valdavalt tegemist just viimase olukorraga, siis piirdub antud peatükk kirjeldava statistika meetodite tutvustamisega. 1.2. Statistiline andmestik. Andmete e tunnuste tüübid Vastavalt sellele, mida me uurida tahame, koosneb meie valim kas üksikutest inimestest, koolidest, valgetest hiirtest, kalendrikuudest, mingitest toodetest, kartulipõldudest või millest tahes. Kõiki valimisse kuuluvaid indiviide või üksusi, kelle/mille käest või kohta andmeid kogutakse, nimetatakse statistikas OBJEKTIDEKS. Kõigil ühte valimisse kuuluvatel objektidel on mingid ühised omadused e TUNNUSED, mis meid huvitavad, näiteks: värvus, vanus, hind, kaal, arvamus millegi suhtes, jne 3. Andmeid koguma asudes, sõnastame meid huvitavate tunnuste kohta küsimusi (nt ”Kui vana te olete?”,
kirjeldamisega, järeldava statistika ülesanne on aga üldistuste tegemine laiema objektide hulga - üldkogumi - kohta. Kui täpsed on aga sellised üldistused osalt tervikule? See ongi küsimus, millega statistika laias laastus tegeleb: ta määrab meie eksimise tõenäosuse. Statistilised tunnused. Tunnuste tüübid. Vastavalt sellele, mida me uurida tahame, koosneb meie valim kas üksikutest inimestest, valgetest hiirtest, kalendrikuudest, mingitest toodetest, kartulipõldudest või millest tahes. Kõiki valimisse kuuluvaid indiviide nimetatakse statistikas OBJEKTIDEKS. Kõigil ühte valimisse kuuluvatel objektidel on mingid iseloomulikud TUNNUSED, mis meid huvitavad, näiteks: värv, sugu, hind, kaal jne. Iga üksik valimi liige erineb teistest mõne tunnuse VÄÄRTUSE poolest: mõned objektidest on ühte värvi, mõned teist; mõned on naised, teised mehed; mõned on kallimad, teised odavamad jne