etendatakse. Tekkis 12. saj lõpp vms. Algab sissejuhatava lauluga & lihtne liikumine Keskosas etendatakse süzeed, dialoog Lõpuosas jooksumäng Siirdevormilised laulud Tantsulis-figuraalne liikumine 16.-17. saj Lõppriimilised laulud Näideldakse Tantsitakse paaristantsu 19. saj. Mängudes tuleb rahvaluule sünkreetilisus eriliselt esile mänge saab käsitleda rahvadraamana, kuna tekib mingi lava (teat kalendritähtpäevaga seotud koht), on pealtvaatajad ja mängijad, vastavalt kalendrikommetele maskeering. Teemadeks tööd, igapäevaelu suhted. Mäng = laul&kõne + tegevus. Laul&kõne zanriline folkloor: rahvalaulud, jutud, lühivormid. Tegevus usund/kombed! Seotus kalendriga. 11.Pärimuslik ajalugu kui meetod. kuidas lähenetakse sel puhul allikale, millised küsimused allikatele esitatakse. kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk
saj lõpp vms. 16.17. saj Tantsitakse paaristantsu Algab sissejuhatava lauluga & 19. saj. lihtne liikumine Keskosas etendatakse süzeed, dialoog Lõpuosas jooksumäng Mängudes tuleb rahvaluule sünkreetilisus eriliselt esile mänge saab käsitleda rahvadraamana, kuna tekib mingi lava (teat kalendritähtpäevaga seotud koht), on pealtvaatajad ja mängijad, vastavalt kalendrikommetele maskeering. Teemadeks tööd, igapäevaelu suhted. Mäng = laul&kõne + tegevus. Laul&kõne zanriline folkloor: rahvalaulud, jutud, lühivormid. Tegevus usund/kombed! Seotus kalendriga. 11. Pärimuslik ajalugu kui meetod. kuidas lähenetakse sel puhul allikale, millised küsimused allikatele esitatakse. kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk
sanditamine, kiikumine). Kalendrilaulude põhiliigid katsid ajavahemiku sügisesest kuni suvise pööripäevani. Suve lõpu ja sügise alguse täitsid lõikuslaulud (vt p 6.1). Ühe piirkonna kalendrilauludel oli sageli ühine rühmaviis, mida kasutati erinevatel pühadel. Võib ka olla, et mõnel kalendrilaulude liigil (nt kiige- või kadrilauludel) oli eriline viis, kõiki teisi aga lauldi ühe ja sama viisiga. Peale regivärsiliste kalendrilaulude lisandus kalendrikommetele muudki muusikat: hüüdeid (nt sanditamisel ja liulaskmisel), loitse, pillimängu, laulumänge. Ulatuslikumad kalendrilaulude liigid on mardi- ja kadrilaulud, vastla-, kiige- ja jaanilaulud. Teiste pühade puhul (mihklipäev, jõulud) on regivärsilisi laule laulud vaid üksikutes piirkondades (Mulgimaal, Setus vm). Kalendripühad märgivad tavaliselt tähtsate ajaperioodide piire ning jagunevad kahte suurde rühma: sügistalvised ja kevadsuvised tähtpäevad. Nende vahele jääb vastlapäev.
annaabi.ee 
