eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni „Ossiani lauludest“) 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. hiiumuistendid, rändavad järved, porkuni preili motiiv, koit ja hämarik 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. J.Hurt oli tegev kalendrikirjanduse väljaandja ning ajakirjanikuna. Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (Eesti Postimehe lisaleht), „Eestirahva ajaraamat“ (Eesti Postimehe lisaleht) jne. Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule tema jaoks ideoloogiline vahend eestluse uueksloomisel. Hurt rahvaluule publitseerijana: „Eestirahva ajaraamat“ – viie-osaline ajaraamatu idee Vana kannel
folkloristika vahel) III põlvkond (nt Jakob Hurt) folkloristika kui teadusharu rajaja, folkloori kogumise alustaja. Jakob Hurt (1839-1907) Pärit Lõuna-Eestist, isa vennastekoguduse liige ja külakooli õpetaja. Haridus saksakeelses kihelkonnakoolist, kreisikoolis ja gümnaasiumis; 1859-1865 teoloogiaõpingud TÜ-s 1865-1872 kodu- ja gümnaasiumiõpetaja 1872-1880 kirikuõpetaja Otepääl , Peterburi Jaani koguduses. o Tege kalendrikirjanduse väljaandja (1863-1881) ning ajakirjanikuna (Eesti Postimehe Lisaleht) o Rahvusliku liikumise eestvedaja (Aleksandrkooli peakomitee, Eesti Kirjameeste Selts, 1872-1881) J. Hurda üleskutsed rahvaluulet koguda Rahvaluule kui ,,üks suur ja elav ajaraamat"; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis. Hurt vaatas folkloori kui ajaraamatut (kroonikat). ,,Mis lugu rahva mülestustest pidada" (Eesti Postimehe lisaleht 1871) Rahvaluule
Veskimäe uurimisteemaks on Eesti raamatukogude ajalugu ja tsensuur, tema olulisemad uurimused on ilmunud monograafiatena Nõukogude unelaadne elu (1996) ning Kahte kappi on ühhetassa majas tarwis: leiwakappi ja ramatokappi. Eesti raamatukogude ajalugu (2000). Endel Annuse juhitud eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia programm Vt eespool bibliograafia ajalugu. Uurinud eesti raamatu ajalugu ja bibliograafiat ning kalendrikirjanduse ajalugu. Aastal 2000 ilmus monograafia Eesti kalendrikirjandus 17201900. Õpetatud Eesti Seltsi ,,Eesti filoloogia ja ajaloo aastaülevaated" ÕES avaldas 1922 erialanimestiku Eesti filoloogia. Kriitiline ja bibliograafiline aastaülevaade I ande. Nimestiku olid kokku pannud põhiliselt Tartu Ülikooli õppejõud ning see sisaldas andmeid eesti
annaabi.ee 
