,,Puhta mõistuse kriitika" üldküsimus, nagu juba öeldud, on ,,Mida ma võin teada?". Spetsiifilisem küsimus ,,Puhta mõistuse kriitikas" on: ,,Kuidas on võimalikud aprioorsed sünteetilised otsustused?". Selles küsimuses seisneski Kanti jaoks puhta mõistuse põhiülesanne, mille lahendamiseks oli vaja vastata järgnevale neljale küsimusele: ,,Kuidas on võimalik puhas matemaatika?", ,,Kuidas on võimalik puhas loodusteadus?", ,,Kuidas on võimalik metafüüsika inimeste loomuliku kalduvusena?", ,,Kuidas on võimalik metafüüsika kui teadus?". Kant väitis: ,,Puhta mõistuse enda vältimatud probleemid on jumal, vabadus ja surematus." Oma metafüüsikas (teoreetilises filosoofias) seadis Kant eesmärgiks välja selgitada inimese loodustunnetuse aprioorsed, kogemusest sõltumatud tingimused. Teadmisi on Kanti järgi kahte liiki: a priori -- kogemusele eelnev teadmine, kogemusest sõltumatu; a posteriori -- kogemusele järgnev teadmine.
[51] 3)Õiguse vormid ei seleta sisulisi lahendusi. Käsk, norm või reegel on ehk küllaldased õiguse formaalse skeemi ja õigussüsteemi funktsioneerimise visandamisel, ent on ebapiisavad õigusreaalsuse adekvaatsel seletamisel, ennekõike õigusrelevantsete poliitiliste mehhanismide (nt võimude lahususe) seletamisel. 4)Õiguse ja eetika vahel on vaadeldav seos, mis on kirjeldatav vähemalt kalduvusena hinnangulisele ühtelangevusele. [MR: iga väärtegu on ebamoraalne; mõni kuritegu on eriti ebamoraalne; et mõni ebamoraalne tegu ei ole väärtegu ja et mõni väärtegu pole ebamoraalne, ei kummuta veel teatud vastavusseost õiguslike hinnangute ja moraalihinnangute vahel.] 5) Õiguspositivism viivat relativismi tõe (ja võimalik et ka õigluse) küsimuses. LISA: Relativism Protagoras: inimene on kõigi asjade mõõt. Üldine relativism ja erirelativismid (esteetika,
varasemate hübriidijate kogemustest ja vigadest. Saksa botaanik Joseph Gotlieb Kölreuter (1733-1806) oli esimesi suuri hübriidijaid. Ta alustas oma katseid 1860ndatel aastatel ja ristas peamiselt erinevaid tubakaliike. Ta leidis, et hübriidid on oma omadustelt lähteliikide vahepealsed, neil on vanemate tunnused ühte liitunud või segunenud. Hübriidide järglaste juures ilmnes lähteliikide tunnuseid, enamasti ülekaalukalt ühe liigi omi. Uurija tõlgendas seda hübriidi kalduvusena pöörduda tagasi tugevama lähteliigi tunnuste poole. Kui vaadelda asja mendelliku geneetika valguses, siis Kölreuter täheldas tunnuste domineerimist ja lahknemist, kuid andis neile nähtustele eksliku seletuse. Üheks tema eksijärelduseks oli ka see, et tema arvates mõjutas hübriidide iseloomu ristamisel kasutatud tolmuterade hulk. 20. Soost sõltuvate tunnuste pärandumine. Pärandumine .- geneetiliste struktuuride (kromosoomide, geenide) ja neis sisalduva
annaabi.ee 
