asutamiseks. 1878. a. märtsis ilmuma hakanud ,,Sakala" sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukale talurahvale. Suur lõhe. 1878. aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid viimaseteravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Venestusaeg Aleksander III troonile asumine 1881. aastal tõi Eestioludesse suuri muutusi. Erinevalt oma liberaalsusesse kalduvast isast oli uus keiser piiratud ja tagurlike vaadetega. Venestuse algus Eestis. 1882. a. saadeti Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Balti
renassanssivaimus, õppinud suurmeistritelt, seega paratamatult neist sõltuv. Ent tähelepanu koondus inimeste tunnete, mitte mõistuse mõjutamisele, inimeste rabamisele ja hämmastamisele. Siit ka stiili nimetus – barokk, mis itaalia(barocco) keeles tähendab eriskummalist, veidrat. Barokk rõhutas, et elu on eelkõige liikumine, kunstnikud lähtusid elust, elu aga ei ole harmooniline, mõistuspärane ja ideaalne, vaid vapustusi ja vastuolusid täis. Hoolimata kohati äärmusesse kalduvast dünaamikast, suutis barokk leida tee suuremate rahvahulkade südamesse, olles populaarne ka „lihtrahva” seas. Hollandis langes barokiaeg kokku poliitilise iseseisvuse(kapitalism ja protestantism) sünni ja majandusliku rikkuse kasvuga. See soodustas baroki laia levikut ja suurt huvi ka keskklassi hulgas. Hollandi kunstnikud kujutasid pea kõiki eluvaldkondi ja sel perioodil said eluõiguse sellised žanrid nagu maastikumaal ja vaikelu. Hollandi kunst ei ole oma
Nii mõnedki uurijad on varemalt sellele tähelepanu juhtinud: O.Schütler meelest olgu asulageograafia uurimise objektiks meeltega tajutav inimasulate pilt, E.Oberhummer nõudis linnaplaanilt linna horisontaalse ja vertikaalse sise- ja välisplastika esitamist ning E. Hanslik väljendas selget arvamust, et kui linnageograafiline esitus tahab anda uuritavast objektist rahuldava pildi, siis tuleb leida linna piirides loomulikud linnaosad. Sellega sammub linnageograafia mööda senisest ajalukku kalduvast esitamisvormist ja leiab üha kindlamalt oma pärisala ning sellega kaasnevad ilusad ja väärivad seisukohad. Linnageograafia mõiste. Linnageograafia on inimgeograafia haru, mis uurib linnalisi piirkondi. Nendele piirkondadele on iseloomulikud hoonete ja infrastruktuuriobjektide suur kontsentratsioon, inimesed on hõlmatud peamiselt majanduse sekundaarses ja tertsiaarses sektoris ning rahvastikutihedus on tavaliselt suur. Linnageograafia areng.
P. Caliari) - 1528-1588.a.; Itaalia maalikunstnik üleminekuperioodil renessansilt barokkile. Õppis A. Badile juures. Teda on mõjutanud G. Romano ja Parmigianino looming. 1555.a-l seadis Veneetsias sisse oma ateljee. Hoolimata figuuriderohkusest olid kunstniku maalid tasakaalustatud kompositsiooniga ja arendasid edasi renessansi klassikalist pärandit. Veronese eelistas õukondlik-pidulikku meeleolu, selgeid värve ja valgusemängu, eristudes nii selgelt süngusele ja dramaatilisusele kalduvast Tintorettost. looming: Kaana pulm 2. Tintoretto (teg. Jacopo Robusti) - 1518. - 1594.a.; maneristlik maalikunstnik, barokkstiili rajajaid. Järgis oma varases loomingus Parmigianinole ja Tizianile omast värvivalikut, kuid tema koloriit oli siiski karmim ja süngem. Tema figuuride pöörded ja liigutused olid äkilisemad ning jõulised kehad olid plastilisemalt modelleeritud. Ta rakendas järjekindlalt diagonaali, mis kujunes hiljem ta arvukatel maalidel üheks