7. Abielu Katoliiklus ning õigeusk Katoliiklus Õigeusk Pühavaim: Isa ja poeg Pühavaim: Isa Armulaud: Vaid leib Armulaud: Leib JA vein Leib: Hapendamata Leib: Hapendatud Teenistus: Ladina keeles Teenistus: Kohalikes keeltes Ristimärk: 5 sõrme Ristimärk: 3 sõrme Paastivõimu tugevnemine Ketser - Usust kõrvale kalduja Pühak - Religiosselt austatud isik Reliikvia – Pühakutega seostatud esmed, mis arvati kandvat Jumalikku väga Kerjusmungaordud: Rändasid ja pidasid jutlusi Langus Kuningavõim tugevnes Suur skisma Islam Ajaarvamine algas 1428 Peamised voolud: Suniidid, Šiidid Viis tugisammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak
-lukase evangeelium(evangelist-jeesuse jünger,apostel-usukuulutaja -Matteuse evangeelium -johannese evangeelium -markuse evangeelium · inimene pole võimeline patust ise vabanma . seda aitab ainult katolik kirik sakramentide kaudu. Jumalaarmu saab jagada vaid kirik . 13.saj. keelati piibli tõlgendamine. Ketser- kahtlesid jeesuse õpetustes, usust kõrvale kalduja , tavaliselt peeti nõidadeks. Inkvisitsioon kiriku kohus, . anti välja ka raamatuid et nõidasid ära tunda. Kristluse põhitagmad: · kolmainsuse tagma- 1 isik 3 erinevas vormis. kirikukogu sinod paavsti võim pärineb paavstile on rajatud katoliku kirik.rooma I paavst- peetrus(paradiisivõtmed)rajas rooma linnas I koguduse. Aupaiste-nimrus ?! pühakute pea kohal. Igal pühakul on omad atribuudid , sümbolid.
Askees ehk asketism usuliste ja vaimsete eesmärkide, sealhulgas mõnikord ka üleloomulike (võimete), saavutamisega seotud eluviis. Eremiitlus eluviis; eemaldutakse jumala teenimiseks, usuliste veendumuste tõttu või mõtisklemiseks tsivilisatsioonist. Eraklus tagasitõmbumine ilmalikust elust. Klooster munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu. Abt katoliku mungakloostri ülem Ketser usust kõrvale kalduja, väärusuline. Kardinal katoliku kiriku hierarhias paavstist allpool asuv ametikoht. Kardinalid nimetab ametisse paavst ja kardinaliks jäädakse kogu eluks. suur skisma aastatel 13781409 toimunud katoliikluse lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, millel kõigil oli oma paavst. ristisõda (teada mõiste kitsamat ja laiemat tähendust): · Laiem tähendus: kõik katoliku kiriku poolt organiseeritud kristlaste sõjakõigud paganate vastu
Isand omab tema üle kohtuvõimu Omab majapidamist Õigus luua perekond kirik- Kristliku koguduse pühakoda või siis kristlike koguduste üldnimetus klooster- on kiriku, söögisaali raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks vaimulik ordu- Ordu, mille eesmärk oli teenida Jumalat ning levitada usku; kindlate reeglitega kinnine vaimulik ühing ketser- kiriku ametlikust õpetusest kõrvale kalduja, enamasti kiriku liigse rikkuse kritiseerija inkvisitsioon- kirikukohus, kus selgitati välja ketseri süü ja määrati karistus skolastika- keskaegne filosoofia, mis püüdis usutõdesid vanakreeka teaduse abil mõistusepäralt ära seletada raad- linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan tsunft - käsitööliste organisatsioon gild- ametiühendus, mis kaistes oma liikmete huve - korraldas seltsielu, pakkus vajadusel abi ja toetust
3) rändjutlustajate tegevus 4) segaduste ajad Rooma riigis KESKAEG. 1. Mõisted: naturaalmajandus majandussüsteem, (nunnad), kus kehtisid kindlad reeglid ja mille puhul kaubalis-rahalised suhted on mille eesmärk oli jumala teenimine, kas vähe arenenud või puuduvad üldse. eeskätt palvetega. Kõik vajalik toodetakse ühe feodaali ketser kiriku ametlikust õpetusest piires. Selle süsteemi puhul paigutatakse kõrvale kalduja, väärusuline enamasti ressursse ümber läbi otsese vahetuse või kiriku liigse rikkuse kiritiseerija jagamise. Rahatu majandus, kus kõik inkvisitsioon nn. kirikukohus, kus vajalik toodetakse ise või saadakse selgitati välja ketseri süü ja määrati vahetuskaubanduse vahendusel. karistus parlament seisuste esinduskogu/rahva- skolastika keskaja filosoofias õpetuste
annaabi.ee 
