tööriistade valmistamine, 2)keel, 3)ratsionaalse mõtlemise oskus ja 4)kultuur.Olen isiklikult pigem vastu, et loomadel pole selliseid tunnused. Kuna väga paljud loomad kasutavad erinevaid tööriistu( kive, oksi vms), et oma eesmärki saavutada. Sama ka keelega, erinevalt inimestest neil pole küll grammatika reegleid, kuid omavahel suhtlemiseks kasutavad nad siiski mingit keelt.Ratsionaalse mõtlemisega on nii, et selleks kaldudakse pidama tegusid, millele nende toimepanija suudab nendele seletust anda. Ilmselgelt ükski loom seda ei suuda, kuid see kehib samahästi ka paljude inimeste kohta. Ka kultuur on osa igast liigist,kus põlvest põlve jagatakse tarkusi edasi oma järglastele. Selge on see, et üldiste tunnuste alusel ei piisa inimese eristamiseks loomast! 4.INIMVAIM JA AJU: KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED 1.Loetlege millistest osadest peaaju koosneb.
Kui Lääne õigukorras saab välja tuua 3 põhilist käitumismudelit milleks on lubatud, keelatud ja juriidiliselt neutraalne, siis Islami õigukord lisab juurde veel kaks: soovituslik ja hukkamõistev. Erinevus tuleb sellest, et kui Lääne õiguskord lähtub indiviiduaalsest huvist, siis Aasia, Islami ja Hindu õiguskord lähtub kogukonna huvist tervikuna. Hukkamõistvad normid informeerivad isikuid sellest, mis juhtub siis kui ideaalist kõrvale kaldudakse ja soovitavad normid juhendavad inimest kuidas ühes või teises olukorras käituda, et vastata ideaali pool paika pandud nõuetele ja jumala tahtele. Kaasaegsetes isalmi riikides on need 6 normid kasutusel eesmärgiga tagada inimeste poolehoid õiguskorra sutes. Iga hukkamõistva normi jaoks on vastukaaluks paika pandu soovituslik norm.
kõik ära. Kui nii paljudelt küsida saab võrdlevaid andmeid. Püüda olla koguaeg küsimuste juured, ei ole väga spontaanne meetod. Püütakse saada informatsiooni täpsete asjade kohta. 2. Poolstruktureeritud temaatilise plaaniga ei ole ranget küsimustikku, on mingid teemavaldkonnad, millest tahaksime vestelda. Räägitakse nende valdkondade piires, kui kaldudakse kõrvale võib lasta ka rääkida nendest mõningal määral. 3. Struktureerimata vaba suhtlemine vormiliselt, kui tuleb välja midagi huvitavat paneme seda tähele, küsime midagi juurde jne. See on hea, et saame teha seda mõnusas emotsionaalses olukorras. Saame hästi teada, mis on inimeste jaoks oluline. Oht, et võidakse hakata suvaliselt heietama. Võivad kesta kaua. See tundub