25. Ahendustoru asub kondensaatori ja aurusti vahel, kondensaatorist tuleb vedel külmutusaine kõrge rõhuga ahendustorusse. 26. Ahendustoru filtrisse koguneb mustusena seadme sisepindadelt eraldunud osakesi. 27. Ahendustoruga seadmes asub vahepaak alamrõhupoolel aurusti ja kompressori vahel, seetõttu on ta kliimaseadme töötamise ajal külm ja ta välispind pärlendab välisõhust sadenenud veepiiskadest. 28. Kolbkompressori kolbe liigutab edasi tagasi võllile kinnitatud kaldketas silindreid on mitu kolvid teevad neis üksteisejärel imi ja survekäike klapid asuvad silindriploki kaanes. 29. Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduste muutustega. 30. Kolbe käitab kaldketas mille kallete kolvikäiku, seega kompressori tootlikust seatakse silindrikaanes oleva lõõtsklapiga, klapp mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi mille rõhk
Aurustamine Veeldunud, kõrge rõhu all olev külmutusaine annustatakse täpselt reguleerklapiga ja pihustatakse aurustisse. Kiire rõhu langus seal põhjustab külmutusaine aurustumise. Seejuures neelab külmutusaine soojust ja autusti temperatuur langeb. Läbi külma aurusti siugtoru loogete puhutav sie ühk loovutab soojust aurustile ja jahtub. Siseventilaator puhub jaheda õhu auto sõitjateruumi. Kolbkompresorid Kolb kompressori kolbe liigutab edasi tagasi võllile kinnitatud kaldketas. Silindreid on mitu, kolbid teevad neis üksteise järel imi ja surve käike. Klapid asuvad silindripea kaanes. Imi takti ajal imetkse külmutusaine aur läbisisselaske klapi alamrõhu poolelt silindrisse. -5o C, 2 bar. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalase klapp, millest algab ülemrõhu pool ja kuum külmutusaine aur liigub kondensaatorisse. Sellise kompressori tootlikust
väntvõlli enam ei kasutata, kolvid pannnakse liikuma kaldkettaga ja aksiaalsihis. Siibritega rootorkompressorites tuleb kasutada eriõli. Kõik 24 kliimaseadmekompressorid on väliselt väga sarnased, nende liiki on peale vaadates raske määrata. Abiks saab sellisel puhul kasutada varuosakataloogi. 2.17 Kolbkompressor Kolbkompressori kolbe liigutab edasi-tagasi võllile kinnitatud kaldketas. Silindreid on mitu, kolvid teevad neis üksteise järel imi- ja survekäike. Klapid asuvad silindriploki kaanes. Imitakti ajal imetakse külmutusaineaur läbi sisselaskeklapi alamrõhupoolelt silindrisse. Seejuures alamrõhupoolel suurenev hõrendus aitab külmutusainel aurustuda. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalaskeklapp, millest algab ülemrõhupool, ja kuum külmutusaineaur liigub kondensaatorisse
rotatsioonkompressoriteks. Nimetatud otstarbega kolbkompressoritel tänapäeval väntvõlli enam ei kasutata, kolvid pannnakse liikuma kaldkettaga ja aksiaalsihis. Siibritega rootorkompressorites tuleb kasutada eriõli. Kõik kliimaseadmekompressorid on väliselt väga sarnased, nende liiki on peale vaadates raske määrata. Abiks saab sellisel puhul kasutada varuosakataloogi. 2.17 Kolbkompressor Kolbkompressori kolbe liigutab edasi-tagasi võllile kinnitatud kaldketas. Silindreid on mitu, kolvid teevad neis üksteise järel imi- ja survekäike. Klapid asuvad silindriploki kaanes. Imitakti ajal imetakse külmutusaineaur läbi sisselaskeklapi alamrõhupoolelt silindrisse. Seejuures alamrõhupoolel suurenev hõrendus aitab külmutusainel aurustuda. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalaskeklapp, millest algab ülemrõhupool, ja kuum külmutusaineaur liigub kondensaatorisse
ja hüdrotorudest ning -voolikutest. Pumba abil survestatakse süsteem ja hüdrovedeliku reservuaarist juhitakse see jaoturitesse, millest omakorda suunatakse see erinevatesse tarvikutesse, kust see töötsükli lõpus tagasi reservuaari suunatakse. 4. Aksiaal- kolbpumba ülesanne, ehitus, töö põhimõte. Pump muudab jõuseadme mehaanilise energia töövedeliku kinemaatiliseks energiaks. Paigalseisev jaotusketas, pöörlev osa, kolb, tõukur, kaldketas, võll, kaarjas aken. Kolvid liiguvad tänu silindri ploki telje ja vedava võlli telje vahelisele nurgale. Jaotuskettasse on tehtud kaarjad aknad, mille kaudu kolvide abil imetakse ja surutakse töövedelikku. Kui antakse õli surve all läbi jaotusketta silindritesse, mille tulemusena pannakse liikuma kolvid, ning mis läbi kaldketta rakendavad tööle väljundvõlli, töötab süsteem hüdromootorina
annaabi.ee 
