Lõikamine on niisugune lukksepatööoperatsioon, kus metall, toorik või detail tükeldatakse osadeks saelehe, kääride, ketassae või mõne teise lõikeriistaga. Metalli lõikamine erineb raiumisest selle poolest, et löögijõud asendatakse survejõuga. Sagedamini kasutatav lõikeriist lukksepatööl on käsisaag , mida kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks. Saeleht asetatakse raami nii, et hammaste kaldesuund ühtiks lõike suunaga. Saeraamid on kindla või reguleeritava pikkusega. Raami vahele kinnitatud saelehe pingus peab olema õige. Nõrgalt pingutatud saeleht võib lõikamise ajal painduda ja seetõttu murduda. Saelehe paindumine võib esile kutsuda ka hammaste murdumise. Liiga pingutatud saeleht võib töötamise ajal vähimagi kõrvalekalde puhul puruneda. Saehamba lõikeosa geomeetria on analoogne meisli lõikeosa geomeetriaga , kuid nurkadel on erinevad väärtused
lõikamine erineb raiumisest selle poolest, et löögijõud asendatakse survejõuga. Sagedamini kasutatav lõikeriist lukksepatööl on käsisaag (joon. 100a), mida kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks. Käsisaag: a üldvaade; b saelehe hammaste geomeetria; c ja d saelehe hammaste murdmise skeemid. joon. 100 Saeleht asetatakse raami nii, et hammaste kaldesuund ühtiks lõike suunaga. Saeraamid on kindla või reguleeritava pikkusega. Raami vahele kinnitatud saelehe pingus peab olema õige. Nõrgalt pingutatud saeleht võib lõikamise ajal painduda ja seetõttu murduda. Saelehe paindumine võib esile kutsuda ka hammaste murdumise. Liiga pingutatud saeleht võib töötamise ajal vähimagi kõrvalekalde puhul puruneda. Saehamba lõikeosa geomeetria on analoogne meisli lõikeosa geomeetriaga (joon.100b), kuid nurkadel on erinevad väärtused
teoreetilise lähtetasandratta elemendid ja parameetrid: A-A ratta lõige jaotustasandiga; B-B hamba normaallõige; e - välis, m - kesk- ja i - siseotslõige vastava täiendussilindriga 1 - hamba jaotusjooned, 2 - hamba keskjoon, nm - hamba keskkaldenurk, ptm - hammaste keskjaotussamm, stm - hamba keskjaotusringpaksus, snm = stm cos nm - hamba kesknormaalpaksus (arvutuslik suurus). Joonisel 11 - ringhamba kaldesuund: a - parem - hambajoon pöördub jaotuskoonuse tipust eemaldudes päripäeva, b - vasak - hambajoon pöördub vastupäeva, Hambakaldenurk n valitakse piirides 0...45o - eelistatavalt reast (0, 10, 15 jne iga 5 tagant ...45o). o Valitud kaldenurk tagagu, et telgkattetegur = b sin n / mn 1,6 (min = 1,25 ), sest vastasel juhul pole ringhammastel sirghammaste ees erilisi eeliseid. Teisest küljest
annaabi.ee 
