astronoomia." See kirjutis ei ole tõenäoliselt ehtne. Thalesele omistatakse ka Päikese aastase liikumise avastamine kinnistähtede foonil, pööripäevade aegade määramine, selle mõistmine, et Kuu valgus ei ole Kuu enda valgus, jne. Filosoofide arvamused (27, 5=11 A 17b DK): "Thales ütles esimesena. et Kuud valgustab Päike." "Thalês prôtos ephê hypo toy hêlioy phôtizesthai tên selênên." See teadmine võib olla pärit Babülooniast. Kaldealaste järgi sai Kuu oma valguse Mardug-Belilt, kes oli tõusnud Babüloonia linnajumalast jumalate isandaks. Taevakehades nägi Thales süttinud maad. Thales jaotas taevasfääri viieks tsooniks. Ka maavärinat olevat Thales julgenud seletada: tema arvates ujub Maa vee peal nagu laev, ta peab ka kõikuma nagu laev, kui kandevesi hakkab liikuma ja see on siis maavärin. Seletus on naiivne, kuid on siiski võrreldamatult ratsionaalsem kui traditsiooniline kreeka
Pärast seda ilmusid nii Itaalias (1757), Sveitsis (1774), Inglismaal (1766) kui ka Saksamaal (1788) erinevad raamatud muusikaajaloost. Filosoofia ajaloo kohta oli kirjutanud raamatu juba 3. sajandil D. Laertios ,,Filosoofide elulood". Sellest raamatu mudeli järgi kirjutaski Vasari oma kunstnike elulugude raamatu. T. Burnet kirjutas 17. sajandil läbivate lugude kaudu nii roomlaste, kreeklaste kui ka barbarite intellektuaalsest ajaloost. Seejärel hakati uurima kaldealaste, egiptlaste, pärslaste, kartaagolaste, indialaste, jaapanlaste ja hiinlaste ideede ajalugusid (1727 J. Friedrich Reimanni ,,Hiina filosoofia ajalugu"). Tuleb välja, et 16. - 18. sajandil olid inimesed tõesti huvitatud ajaloost ja kõigest sellest, mis varem enne nende aega oli. Ajalugu kui ühiskondlik mälu M. T. Cicero kuulsad sõnad raamatust ,,De oratore" on, et ajalugu on ,,mälu elu". Ajalool ja mälul on väga lihtne seos. Ajaloolaste ülesandeks on hoolitseda selle aja avaliku elu
Kyorse edikt. Pärast Nebukadnetsari surma katkestas Meedia liidu Babülooniaga ning Meedia sõjaväed hakkasid tungima piirkondadesse, mis kuulusid Babüloonia riigi koosseisu või olid talle alluvad. Nabuna'idil ei olnud piisavalt jõudu, et vastu panna ning seega kaotas Babüloonia kõik oma välisvaldused. Pärsia kuninga Kürose (Kyrose II) võit meedlaste üle lükkas edasi Babüloonia langemise, kuid pärslased jätkasid Babüloonia valduste ülevõtmist ning kaldealaste sõjavägi ei saanud nendest jagu. Kõige selle tõttu hakkasid Babüloonias endas tekkima liikumised, mis tervitasid võõramaist kuningat. Pärsia väed hakkasid läbi lõikama Babüloonia kaubateid nii idas kui läänes. Nabuna'idi katse avardada Babüloonia kaubateevõrku sõjaretkega Araabia naabermaadele ei andnud erilisi tulemusi. Kokkuvõtlikult oli Babüloonia kaubanduslikele ringkondadele kasulikum saada Pärsia koosseisu ning selles peitub ka Babüloonia langemise peamine põhjus
annaabi.ee 
