Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaldariigid" - 3 õppematerjali

Rahvusvaheline õigus
30
docx

Rahvusvaheline õigus

Riigi õigused terrmerel: kaldariigil terr suveräniteet, eelkõige kalastamise ainuõ. Riik peab garant teiste kauba- ja sõjalaevade rahumeelse ja ohutu läbisõidu. Rahumeelne on läbisõit siis, kui laev ei tee kaldariigile neg-lt mõjuvaid toiminguid (spoinaaš, kalapüük, salakaubavedu) ja ei mõj kaldariigi rahu. Kaldariik on koh hoiatama läbisõitvaid laevu ohu eest terrmeres. Peatada võib vaid kuritegude tõttu või narkootikumidega kaubitsemisega. Rv-selt kasutatavad väinad Kaldariigid on koh tagama kõigile laevadele ohutu läbisõidu (nt Gibraltari, Malaka väin). Läbisõitvad laevad ei tohi kaldariike ohustada. Külgvöönd Algab peale terrmerd. Ei või ulat kaugemale kui 12 mm lähtejoonest Genfi konvents järgi. ÜRO mereõ-se konv järgi on max 24 mm lähtejoonest. Kui kaks riiki asuvad teineteise vastas, siis külgvöönd keskjooneni. Riigi õigused külgvööndis: kontrolli- ( tolli-, tervishoiueeskirjade täitm) ja sekkumisõ. Majandusvöönd

Õigus → Rahvusvaheline õigus
30 allalaadimist
Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012
60
pdf

Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012

ja suublasse juhitud reoainete koguse kohta 26 ˆ Meri  ÜRO mereõiguse konventsioon jagab merepiirialad: * siseveed * territoriaalveed * mandrilava * majandusvöönd * avameri  Neljas esimeses saavad kaldariigid kehtestada merekeskkonna kaitseks täiendavaid liikumis- ja majan- dustegevuse piiranguid.  Eesti oludes oluline ka 1992. a. Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse kon- ventsioon. * Liikmesriigid peavad keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks lähtuma ettevaatusprintsiibist, parima kättesaadava tehnoloogia printsiibist, saastaja-maksab-põhimõttest ning rakendama parimat keskkon- napraktikat.

Õigus → Keskkonnaõigus
179 allalaadimist
Koseteadliku kalapüügi korraldamine
9
doc

Koseteadliku kalapüügi korraldamine

Neid eesmärke ei tohi kahjustada lühiajalised käsitlusviisid. 7.1.2 Riikliku jurisdiktsiooni alla jäävates piirkondades peaksid riigid määrama kalaressursside kasutamisest ja korraldamisest huvitatud kodumaised osapooled, nõustama neid ja kaasama nad koostööle kohuseteadlikusse kalandusse. 7.1.3 Piirialadel olevate, siirdekalade ja avamere kalavarude puhul seal, kus neid varusid kasutavad kaks või enam riiki, peaksid huvitatud riigid ning vajadusel ka kaldariigid tegema kalaressursside efektiivseks kaitseks ja korraldamiseks koostööd. 7.1.4 (Sub)regionaalses kalandusorganisatsioonis või -ühenduses peaksid olema esindatud riigid, kelle jurisdiktsiooni all leidub ressursse, samuti riigid, kellel on huvi kalapüügi või -ressursside vastu väljaspool rahvuslikku jurisdiktsiooni. Kui alapiirkonna või piirkonna kalapüüki reguleeriv organisatsioon või ühendus on pädev

Merendus → Kohuseteadliku kalapüügi...
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun