SISEVEEKOGUD – mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) + sisemeri Konvntsioon art 8 – siseveed moodustavad territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed. (Saarestikuriikidel vähe teisiti). Siseveed on riigi territooriumi lahutamatu osa mille üle riik teostab ülemvõimu samas mahus nagu kuival maal. Erandiks on teise riigi sõjalaevad, mis omavad puutumatust ja alluvad vaid lipumaale (siisko kohustatud järgima kaldariigi seadusi). Sisevete küsimus leiab konventsioonis ainult viitamist ja seda ei käsitleda seal sisuliselt. Sisevetes puudub üldise rahuliku läbisõidu õigus.. Välislaevad võivad sisemerre siseneda ja seal petuda ainult kaldariigi loal (va hädaoht, torm ja kaupu tuues ja viies). TERRITORIAALMERI – lähtejoonest mee poole avatud veeala. Seda eraldab siseveekoguest lähtejoon. Konventsioonis on, et selle laiuseks on max 12 meremiili.
Kalanduse ja metsanduse kontrolltöö II rühm 1. Selgita territoriaalvete mõistet! (2p) on kaldariigi territooriumi osa. Majandusvöönd Algab territoriaalvete lõppemisega ning võib ulatuda 200meremiili kaugusele. Seal määrab kalapüügimahu ja kalaliikide püügi kaldariik 2. Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Maailmad kalapüüdjad riigid on Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA,Indoneesia.Euroopa poolt kuuluvad esikümnesse ka Venemaa ja Norra. Siseveekogudest püüavad kõige rohkem Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia.
põllukultuuride ülemäärane väetamine põhjustab veekogude kinnikasvamise monokultuuride kasvatamine soodustab pinnase erosiooni, taimehaigusi ja kahjurite levikut, kahjustab mulla viljakust. Kasvab metaani hulk atmosfääris 8. Analüüsi tabelite ja temaatiliste kaartide põhjal etteantud riigi põllumajandust. KALANDUS 1. Selgita majandus- ja territoriaalvete mõistet. Territoriaalveed on kaldariigi territooriumi osa. Majandusvöönd Algab territoriaalvete lõppemisega ning võib ulatuda 200meremiili kaugusele. Seal määrab kalapüügimahu ja kalaliikide püügi kaldariik. 2. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkohad ja selgita, miks just seal. Kõige paremad püügikohad on paras- ja lähipolaarvöötme rannikumeredes, eriti jõesuudmete ümbruses, sest jõed toovad mandrilt toitaineid.
Kasvatatakse limuseid (austreid, pärlikarpe), vähke ja vähilaadseid (krevetid, krabid), veetaimi jt veeorganisme. Kalapüügi-ja kasvatuse dünaamika: Järjest rohkem on hakatud kala püüdma ning järjest rohkem on hakatud tegelema kalakasvatusega, 1/3 kalapüügist kasvatatakse kala. Läbi aegade on kala püütud rohkem. Territoriaalveed: · õigus kalapüüki korraldada ainult kaldariigil · nende kohal olev õhuruum ja all olev maapõu on kaldariigi territorriumi osa. · Laius 5meremiililt 12 meremiilini · riikidel eesõigus igasuguste majandustegevuste ees. Majandusveed: · kuni 200 meremiilini · piiratakse ülemäärast kalapüüki · riikidel eesõigus igasuguste majandustegevuste ees. · Asub väljaspool territoriaalmerd, kuid külgneb sellega. · Liiklusvaba Kalapüügiõiguste müük: * kui riik ise ei vaja oma majandusvööndi kalu, siis võib ta kvoodi piires nende püüdmise
Kalanduse ja metsanduse kontrolltöö I rühm 1 Selgita majandusvete mõistet! (2p) Majandusveed on kuni 200 meremiili rannikust- kalandus ja maavarude kaevandamine rannikuala loal, laevasõit vaba. 2 Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Riigid, kellel pole võimalust või tahtmist rannikult kala püüda, müüvad selle teistele riikidele. Argentiina, Okeaania riigid. 3 Millised on kalavarude vähenemise põhjused? (3p) a Ülepüük b Maavarude kaevandamine merepõhjast c Veereostus d Vee transpordi areng 4 Kas järgmised väited on tõesed või väärad? Paranda väärad väited õigeks. (2p) a Kõige metsasemad Euroopa riigid on Norra, Soome ja Rootsi. VALE, EESTI b Suurbritannia ja Türgi on metsavaesed riigid. VALE- IRAAN 5 Mida on kujutataud rahvusvahelise metsa-aasta logol? Metsade tähtsus! (5p) 1 Metsalinnud on inimese toiduks ja sulgedest ...
Erandiks vaid teise riigi sõjalaevad, sama ka laeva kohta, millel viibib riigipea. Terrmeri Lähtejoonest mere poole avatud vee-ala. Terrmere max laius 12 mm. Riigi õigused terrmerel: kaldariigil terr suveräniteet, eelkõige kalastamise ainuõ. Riik peab garant teiste kauba- ja sõjalaevade rahumeelse ja ohutu läbisõidu. Rahumeelne on läbisõit siis, kui laev ei tee kaldariigile neg-lt mõjuvaid toiminguid (spoinaaš, kalapüük, salakaubavedu) ja ei mõj kaldariigi rahu. Kaldariik on koh hoiatama läbisõitvaid laevu ohu eest terrmeres. Peatada võib vaid kuritegude tõttu või narkootikumidega kaubitsemisega. Rv-selt kasutatavad väinad Kaldariigid on koh tagama kõigile laevadele ohutu läbisõidu (nt Gibraltari, Malaka väin). Läbisõitvad laevad ei tohi kaldariike ohustada. Külgvöönd Algab peale terrmerd. Ei või ulat kaugemale kui 12 mm lähtejoonest Genfi konvents järgi. ÜRO mereõ-se konv järgi on max 24 mm lähtejoonest
annaabi.ee 
