Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaldaliiva" - 5 õppematerjali

Eesti kirjandusauhinnad ja maailma nobelistid
1
doc

Eesti kirjandusauhinnad ja maailma nobelistid

Eesti kirjandusauhinnad: A.H.Tammsaare nim kirjauhind 2010 Tõnu Õnnepalu "Paradiis" 2009 Mari Tarand "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga" 2008 Ene Mihkelson "Katkuhaud" 2007 Kaalu Kirme "Kolm paradiisi" 2006 Erik Tohvri "Kaldaliiva" Aasta Rosina auhind: 2009 Piret Raud "Härra Linnu lugu" 2008 muinasjutukogumik "Elas kord..." 2007 "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..." (Oskar Lutsu "Kevade" kommenteeritud kooliväljaanne), koostanud Aili Kalavus ja Mare Müürsepp 2006 Maarja ja Kirke Kangro "Puuviljadraakon" B.Alveri kirjandusauhind 2009 Sandra Jõgeva "Draamapunkt", Triin Tasuja "Provintsiluule" 2008 Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik " 2007 Lemming Nagel "Tahtetuse triumf"

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
Jäälind
4
odt

Jäälind

sirge. Eestis on levinud Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on levinud Euraasia mandril. Eestisse tuleb aprilli algul ja lahkub veekogude jäätumisega. Jäälind kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb). Jäälinde on kokku 84 eri liiki. Jäälind elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide läheduses. Pesa teeb jäälind kaldaliiva uuristatud käiku. Selle kraabivad mõlemad vanemad nokaga. Uuristatud käigu pikkuseks on kuni 1 meeter. Sama pesa kasutavad nad aastaid. Uru lõpus olevasse pessa munetakse kuni 7 muna. 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab emalind. Soodsatel aastatel kasvatavad üles kuni 3 pesakonda. Jäälind on küllalti haruldane ja seetõttu ka looduskaitse all. Jäälind sööb peamiselt väikseid kalu kuid ka putukaid ning usse. Koht kust jäälind

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
Eepos Kalevipoeg 7-lugu - ümberjutustus
1
doc

Eepos Kalevipoeg 7. lugu - ümberjutustus

laulu, mida laulis too sama piiga kuskil merepõhjas. Kalevipoeg pani aerud paati, et paremini kuulda ja toetus rahulikult istulike. Piiga laulis laulus oma õnnetust saatusest ning uppumisest. Samuti laulis ta vanematele, et nood teda taga ei leinaks, sest tal olevat merepõhjas hea ja rahulik olla. Kalevipojal hakkas laulu kuuldes kohutavalt kurb ning ta haaras aerud, et kiiresti vendade juurde saada ja ema kohra teada saada. Nii ta siis sõudis ja sõudis, kuni paat kaldaliiva vastu sahises. Ta tõmbas paadi kaldale ja hakkas koju kõndima. Kodus hakkasid koerad haukuma võõra tulles, sest nad ei tundnud Kalevipoega ära enam, too oli nii kaua ära olnud kodust. Vennad kiirustasid toast selle lärmi peale välja ning ei suutnud oma silmi uskuda. Noorim vend oli koju jõudnud ! Vennad olid rõõmsad ning läksid tuppa asju arutama. Vanim vend jutustas, et tema arvates on ema ära

Kirjandus → Kirjandus
98 allalaadimist
Richard Johannes Roht
15
pptx

Richard Johannes Roht

dekoratsioonid" 1918, ,,Hing ja veri" 1918, ,,Vabadus ja vangla" 1932, jne. Lasteraamatud: ,,Laanekohus" 1928, ,,Vetepojad" 1934, ,,Võrukael" 1945, ,,Jutte loomadest" 1951, jne. Tekstinäited ,,Ahnuse palk'' Kui ta ühe haardega kala kohe kinni ei saanud, siis algas harilikult pikem jälgimine. Pimeduses oli see kalale palju kardetavam kui valges. Pimeduses võis kala end kergesti mõne kivi, veealuse kännu või roo vastu ära lüüa, võis sattuda madalasse kohta, võis eksida kasvõi kaldaliiva nagu kuivale jooksnud lootsik. Udras nägi aga paremini kui kala, pealegi on ju jälgimine kergem ka sel põhjusel, et Udras väga hästi teadis: kust kala läbi pääses, sealt pääses tema ka, seda enam, et kui tarvis, võis ta käia ka jalgadel; kuna kala sai liikuda ainult nii rohkes vees, et see ujumist võimaldas, võis Udras joosta madalas vees nagu koer ja see oli talle suureks soodustuseks. ,,Võrukael'' Võrukael istus oma lossi peasissekäigu ees üpris pahas tujus

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri
21
doc

Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri

3.Loomingu lühiülevaade Romaanid: ,,Majad jõe ääres" (,,Olion", 2001) ,,Kollaste lehtede aegu" (,,Varrak", 2002) ,,Kaksikelu" (,,Eesti Raamat", 2003) ,,Kasevälja" (,,Varrak", 2003) ,,Tants läbi rukki" (,,Varrak", 2003) ,,Lummetallatud rada" (,,Varrak", 2003) ,,Elutöö" (,,Varrak", 2004) ,,Lepavere Mõis" (,,Varrak", 2004) ,,Kodumaja" (,,Varrak", 2004) ,,Kaldaliiva" (,,Varrak", 2005) ,,Äravalitu". Esimene raamat (,,Varrak", 2005) ,,Äravalitu". Teine raamat (,,Varrak", 2005) ,,Sügisvalgus" (,,Varrak", 2005) ,,Tuisune talv" (,,Varrak", 2006) ,,Arglik kevad" (,,Varrak", 2006) Tellitud tööd: ,,ABB 10 aastat Eestis" (,,Valgus", 2002) ,,Harju Elekter 35. Minevik ja tänapäev" (,,Valgus", 2003) Artiklid: ,,Meditsiin rikastele?" (Postimees 08.12.1999) ,,Söönu ei mõista näljast" (Postimees 04.12.1999)

Kategooriata → Uurimistöö
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun