saarest, mis on keset jõge tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel. Maatükk, mis veevoolu või muu loodusjõuga on kistud ühelt kinnisasjalt ja viidud teisele, muutub teise kinnisasja osaks, kui ta sellega kindlalt liitub. Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda hüvitist vastavalt uue omaniku kasule. Kinnisomand Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133) Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1 Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) Kinnisomand VeeS § 5. Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 1) sisemeri; 2) territoriaalmeri; 3) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 4) Võrtsjärv; 5) Mullutu laht; 6) Suurlaht; 7) Emajõgi; 8) Narva jõgi;
mõtteliste joonte vahel. Maatükk, mis veevoolu või muu loodusjõuga on kistud ühelt kinnisasjalt ja viidud teisele, muutub teise kinnisasja osaks, kui ta sellega kindlalt liitub. Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda hüvitist vastavalt uue omaniku kasule. Pinnas, mis kaldale uhutakse või millega kallast täidetakse, jääb kalda osaks (AÕS § 132) Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133) Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1 Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) VeeS § 5. Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 1) sisemeri (vt MPS § 4); 2) territoriaalmeri (vt MPS § 5 ja 6); 3) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 4) Võrtsjärv;
mõtteliste joonte vahel. Maatükk, mis veevoolu või muu loodusjõuga on kistud ühelt kinnisasjalt ja viidud teisele, muutub teise kinnisasja osaks, kui ta sellega kindlalt liitub. Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda hüvitist vastavalt uue omaniku kasule. Pinnas, mis kaldale uhutakse või millega kallast täidetakse, jääb kalda osaks (AÕS § 132) Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133) Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1 Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) VeeS § 5. Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 2) sisemeri (vt MPS § 4); 3) territoriaalmeri (vt MPS § 5 ja 6); 4) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 5) Võrtsjärv; 6) Mullutu laht;
annaabi.ee 
