4) Tõene/väär Ekstensiivses teraviljakasvatuses on kõrge saagikus ja suur kogutoodang. VÄÄR Ekstensiivses teraviljakasvatuses on MADAL saagikus ja suur kogutoodang. 5) Mahetoodangu iseloomustus: · Looduslikud väetised · Taimekooslused · Õnnelikud loomad (ruumi liikuda) 6) Miks ei ole kalapüük maailmamerel enam suurenenud? Kuna täiusliku püügitehnika tõttu pole kalad nii kiiresti suutnud taastuda. Paljud piirkonnad on jäänud kalavaeseks reostuse tõttu. 7) Millistesse maailmamere osadesse jäävad tähtsamad kalapüügi piirkonnad? Miks? Atlandi ja Vaikse ookeani loode ja kirde osa, kuna seal on kõige rohkem toitu kaladele (midagi seotud hoovustega). 8) Kes on suurimad kalapüüdjad? Hiina, Peruu, Jaapan 9) Võrdle antud riikide kalandust antud andmete järgi. (kogupüük, maailmamerest/sisevetest, eksport/import) 10) Võrdle antud jõgede hüdrograafe.
maapinnale. · Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. · Muldade sooldumist esineb peamiselt Ungaris, Rumeenias, Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel Maade kuivendamine · Sademeterikastes piirkondades ja tasastel aladel võib probleemiks saada maade kuivendamine. · Kuivendamisega rikutakse märgalasid ja metsi, aga ka jõgesid. · Kraavide kaevamisel tekitatud setted võivad jõe põhja muuta mudaseks ning suhteliselt kalavaeseks. Ülemäärane väetamine · Intensiivse põllumajandusega kaasneb mineraalväetiste üha suurem kasutamine, sest väetamisega kaasneb suurem saak. · Osa väetisest jääb taimede poolt omastamata ning see satub mullas liikuva veega põhjavette ja veekogudesse. · Ülemäärase ja valel ajal väetamisega kaasneb: mulla saastumine, põhjavee reostumine, toiteelementide suurenemine veekogudes ja veekogude eutrofeerumine(kinnikasvamine).
kannatavaid jõgesid. Põhjuseks on sel juhul aga kuivendamine. · Kuivendamine on Eestis üks tõsisemaid looduskaitselisi probleeme, sellega on rikutud rida märgalasid ja metsi, aga ka jõgesid. Näiteks oli Käru jõgi enne selle ülem- ja keskjooksule rajatud kuivendussüsteeme kruusase ja paese põhjaga, ent kraavide kaevamisel tekitatud setted ning jõeäärsete põldude väetamisel jõkke lekkinud toitained on jõe muutnud valdavalt mudasepõhjaseks ning suhteliselt kalavaeseks. Kasutatud materjalid · http://www.weru.ksu.edu/new_weru/ · http://www.lzuu.lt/tracoecobalt/files/outgrowth/books/est_est/ · http://www.lzuu.lt/tracoecobalt/files/outgrowth/books/est_est/Chapter_4/chapter_4.1.htm · http://www.wildmadagascar.org/conservation/erosion.html · www.seakayakingcornwall.com/.../betsiboka.html Fotod: http://photos.wildmadagascar.org/images/madagascar_erosion_aerial_view_2.shtml · http://soco.jrc.ec.europa
• See on üheks kõrbestumise põhjuseks. http://soco.jrc.ec.europa.eu/documents/ETFactSheet-04.pdf http://blogs.worldbank.org/category/topics/agriculture Maade kuivendamine • Sademeterikastes piirkondades ja tasastel aladel võib probleemiks saada maade kuivendamine. • Kuivendamisega rikutakse märgalasid ja metsi, aga ka jõgesid. • Kraavide kaevamisel tekitatud setted võivad jõe põhja muuta mudaseks ning suhteliselt kalavaeseks. http://www.freewebs.com/lihula-maaparandus/apps/photos/photo? photoid=121015055 Ülemäärane väetamine • Intensiivse põllumajandusega kaasneb mineraalväetiste üha suurem kasutamine, sest väetamisega kaasneb suurem saak. • Osa väetist jääb taimede poolt omastamata ning see satub mullas liikuva veega põhjavette ja veekogudesse. Ülemäärase ja valel ajal väetamisega (näiteks varakevadel, toiteelementide
annaabi.ee 
