Meres leiduvates kalades on rohkem mineraale, kui magevee kalades. 5 4 Tarbimine Eestis Võrreldes teiste mereriikidega on Eestis kala tarbimine suhteliselt väike. Statistikaameti andmetel tarbiti 2010. aastal kala 10,5 kg aastas ühe elaniku kohta. Saadud tulemus on Euroopa liidu keskmisest 13,5 kg vähem. Euroopa liidu keskmine tulemus on 24 kg. Leidsin andmed, mille põhjal saab väita, et viimase 60 aasta jooksul on kalatarbimine maailmas tunduvalt vähenenud. Tabelis on toodud suuremad kalatarbijad Euroopa riikidest. Riik Kg elaniku kohta Island 888,4 Portugal 63 Norra 46 Hispaania 41 Tabelist on näha kui suur osatähtsus on kalal Toiduainete tarbimiskogused Kg elaniku kohta aastas 2007 (kg) 2012 (kg) Osakaal kulutustes
(Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Ülepüük Kala vähenemise peamine põhjustaja on ülepüük. Euroopa suurte veealade: Kirde- Atlandi, Vahemere ja Läänemere kaubanduslikest kalaliikidest 90% kannatab ülepüügi all. Sellest kolmandikus võib taastumise võime ülepüügi tõttu jäädavalt langeda. Viimasel kümnendil on kalapüük kogu Euroopas vähenenud kolmandiku võrra, püügi vähenemist pole suutnud korvata ka kalakasvatus. Vastupidiselt püügi vähenemisele on kalatarbimine inimese kohta Euroopas enam kui kahekordistunud viimase kolmekümne aastaga. Euroopas tarbitakse kala inimese kohta keskmiselt 21 kg. aastas, ületades sellega veidi maailma keskmist (17kg.). Tarbimiserinevused on Euroopas väga suured. Kui portugallane tarbib keskmiselt 57 kg. kala aastas, siis keskmine rumeenlane vaid 4 kg. kala aastas. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Euroopa vähenevate kalavarude tõttu tuuakse kaks kolmandikku tarbitavast kalast sisse mujalt
Põhjamaadest alles hiljuti islandlaste toidulauale jõudnud. Maitseid suunavad traditsioonilised säilitusviisid marineerimine, kuivatamine, suitsutamine ja vadakus hapendamine. Islandlaste toiduvalik avardus 1950. aastatel, kui saareriigis avati esimesed supermarketid ja võeti kasutusele geotermilised kasvuhooned juurvilja, eriti tomatite kasvatamisel. Viimastel aastatel on suurenenud juurvilja- ja vähenenud kalatarbimine. Islandlased joovad palju kohvi, iseäralik on molakaffi -- musta kohvi joomine, suhkrutükk suus. Tüüpilisi toite on soolatud lambavorst (kindabjúgu), hapendatud hailiha (hákarl) ja friteeritud trapetsikujuline küpsis (kleinur), alkohoolsetest jookidest brennivín. Norra köök Norra toidukultuur põhineb suuresti mägi-, mere- ja metsaandidel. Palju rõhku on pandud jahiulukitele ja kalale. Rahvusvaheliselt on tuntud Norra suitsulõhe.[16]
aastal 58%, et riik saaks ettevõtteid tootearenduses abistada. Suuremad ettevõtjad ootasid abi tootearendusteemalise info levitamise kaudu, väiksemad aga uue tootmistehnoloogia soetamisel. 6 Kalatööstus Kala ja kalatoodete tarbimine elaniku kohta on Eestis viimastel aastatel olnud enamvähem stabiilne, ehk värskesse kalasse arvestatult kokku ligikaudu 16 kg aastas. Eesti kalatarbimine jääb tunduvalt alla EL-i keskmisele ehk 25 kg kalale aastas. Tarbimise kasvu piirab Eestis hinnatõus, värske kala halb kättesaadavus ja elanike suhteliselt madal ostujõud võrreldes EL keskmisega. Tuginedes Eesti Kalaliidu andmetele on kodumaise kalatoodete tarbimine suurenenud ning näitab tõusutrendi. Kalatoodete tarbimise struktuur on viimastel aastatel muutunud vähenenud on kalakonservide ning kasvanud külmutatud kala, paneeritud kalatoodete ja kalapreservide osakaal
annaabi.ee 
