ja nende poolt määratud fenotüübid. Suunaval valikul toimub mingite alleelide kindlasuunaline sageduste muutus, mille tagajärjel võivad fikseeruda ka vastavas keskkonnas kasulikuks osutunud retsessiivsed alleelid. Enamik evolutsioonilistest muutustest on toimunud suunava valiku tagajärjel. Näiteks võib tuua putukate levikud tööstuspiirkondades, mis väljendub selles, et tumedamad isendid paistavad vähem välja. Veel vaalaliste kalataoline kehakuju, et vee- eluga kohaneda kujunes neil kaladele omane kehakuju. Lõhestav valik ehk disruptiivne valik (ka diferentseeriv valik) on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mis soosib isendeid, kellel mingi muutuja väärtused on äärmuslikud (skaala mõlemas otsas). See on üks kolmest loodusliku valiku põhitüübist stabiliseeriva valiku ja suunava valiku kõrval. Lõhestav valik võib viia liigitekkeni, kuid toimib aeglasemalt kui
Suunav valik -elutingimuste -uued -kala uimedest (seisneb tavalisest kindlasuunaline kohastumused maismaaselgroogs vormist mingil muutumine -bakterid, viirused ete jäsemed viisil erinevate -kui populatsioon -kalasisalikel, isendite asub uude vaalalistel, eelispaljunemises) keskkonda kalataoline kehakuju Lõhestav Populatsiooni -valik toimib -musta valge rassi (seisneb 2 asula jaotub hübriidide vastu ja kujunemine keskmisest elutingimustet kujundav ristumist -läänemere räime erinevate erinevateks tõkestavaid 2 erinevat liiki tunnustega piirkondadeks kummaski
(seisneb tavalisest kindlasuunaline -bakterid, viirused maismaaselgroogsete vormist mingil viisil muutumine jäsemed erinevate isendite -kui populatsioon -kalasisalikel, eelispaljunemises) asub uude keskkonda vaalalistel, kalataoline kehakuju Lõhestav Populatsiooni asula -valik toimib -musta valge rassi (seisneb 2 keskmisest jaotub elutingimustet hübriidide vastu ja kujunemine erinevate tunnustega erinevateks kujundav ristumist -läänemere räime 2 isendirühma piirkondadeks tõkestavaid erinevat liiki eelispaljunemises kummaski nende hübriididega) alampopulatsioonis
Too nende kohta näiteid. Suunav valik — suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Suunav valik toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral või siis, kui populatsioon asub uude keskkonda. Suunava valiku toimel arenesid näiteks kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju. Lõhestav valik — lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Selline valik saab toimuda juhul, kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Nt Läänemere räim on lõhestunud kaheks rassiks: kevad- ja sügisräimeks. Kuna räim koeb temperatuuril kuni 18 C, siis suvine soe vesi katkestaks kudemise. Nii on varase ja hilise kudemiskalduvusega räimede ristumine piiratud.
Too nende kohta näiteid. Suunav valik — suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Suunav valik toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral või siis, kui populatsioon asub uude keskkonda. Suunava valiku toimel arenesid näiteks kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju. Lõhestav valik — lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Selline valik saab toimuda juhul, kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Nt Läänemere räim on lõhestunud kaheks rassiks: kevad- ja sügisräimeks. Kuna räim koeb temperatuuril kuni 18 C, siis suvine soe vesi katkestaks kudemise. Nii on varase ja hilise kudemiskalduvusega räimede ristumine piiratud.
Selektsiooni kaudu on eelistatud üks äärmuslik fenotüüp ning selle tulemusena muutub populatsiooni keskmine kindlas suunas. Suunav valik leiab aset siis, kui keskkonnas toimuvad pidevad muutused. Suunav valik rakendub populatsioonile ka tõu- või sordiaretuse käigus. Suunava valiku toimel arenesid näiteks kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju. 8. Mille poolest erineb lõhestav valik suunavast? Erinevalt suunavast valikust, mis muudab isendi kuju palju just elukeskkonna järgi, tekitab lõhestav valik ühest liigist lausa kaks erinevat rassi (nt. räim kevad- ja sügisräimeks) Õpik lk. 79 1. Võrrelge kohastumist ja kohanemist! KOHASTUMINE KOHANEMINE loob, muudab ja säilitab looduslik toimub enamasti vastusena
annaabi.ee 
