esiplaanil kas kalastus, jahindus või põdrakasvatus. Handid, kes elasid Obi jõe ja selle lisajõgede alamjooksude aladel, tegelesid peamiselt kalandusega. Jõgede ülemjooksude elanikud tegelesid peamiselt jahipidamisega. Erinevatel lokaalsetel rühmadel olid erinevad kalapüüdmise viisid ja riistad. Jõgede alamjooksudel elanud handid käisid Obil hooajalisel kalapüügil. Nad elasid kogu kalastusperioodil koos peredega suveelamutes, püüdsid kala ja varusid seda talveks. Kalastushooaja lõpul, enne jää kaanetust, tulid nad tagasi oma elupaika. Peale sesoonset kalapüüki püüdsid handid kala aastaringselt elukoha lähedastel väikestel jõgedel ja järvedel. Kalastades väikeste jõgede ülemjooksudel kasutasid handid erisuguseid punutud püüniseid ja teisi riistu. On kaht tüüpi jahipidamist: liha- ja karusloomajaht. Jahti hakati pidama septembri lõpust esimese lume tulekul ja see hooaeg jätkus detsembri keskpaigani. Seejärel tulid
Selle päevaga dateeritakse rahvakalendris kevade algust, keskmise õhutemperatuuri jõudmisega 0 °C piirile jõuab kätte sulavete aeg, omakorda sõltub sellest haugi kudemisränne. Üksikuid teateid on kalapüügiõnne taotlemisest imitatsioonimaagilise puuhalgude tuppatoomisega: Maarjapääva hommiku enne päävatõusu tuuvasse puualga väljast tuppa, see saab palju avisid see aasta. K. Salve on kalastusmaagilist puude tuppakandmise kommet pidanud liivlaste erijooneks. Uue kalastushooaja avamise puhul võeti ette toiming, mida on nimetatud ka kuiva havi söömiseks (Iisaku). Koos soomustega kuivatatud ning tervena alles hoitud suur haug leotati pehmeks ning valmistati toiduks. Nii võidi küpsetada ka esimesena püütud haug nimelt paastumaarjapäeval. Sellekohaseid teateid on Eestimaa idapoolsest osast, sh Setust. Piirissaarel küpsetati sel päeval haugimarjast pirukas. Analoogne on jõululeiva küpsetamise
kaitsealade külastuse nõudluses kui ka pakkumises. See turusegment toob kaitsealadele suuri gruppe, kooli- ja ülikoolirühmi, koolitusi, organisatsioone ja asutusi. Eelnevatest enamasti märksa hajusama külastusmõjuga on külastajaskond, keda huvitavad traditsiooniline looduskasutus, -ressursid ja -annid – jahimehed, kalastajad, seenelised jt korilased. Sellest sõltuvalt on nende kaitsealadel/looduses viibimise aeg otseselt seotud kas jahi- ja kalastushooaja või marjade ja seente valmimisega. Oluline on tuvastada külastuse esmane motiivi, kas see on mingi looduse tundmise, uurimise erihuvi või harrastus. Looduskülastaja tegevusteks on linnu-, looma- või muud loodus- vaatlused, spetsiaalsed retked looduskaunitesse või ainulaadsetesse, erilistesse kohtadesse. Matkatakse mitmel eesmärgil sh maastiku-, ajaloo- ja kultuuriteemaliste objektidega tutvumiseks. Populaarsust on võitnud ja turismiturul eristunud talgukülastused ja teeme-ära
annaabi.ee 
