Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kalastusel" - 3 õppematerjali

Eesti Muinasaeg
1
xls

Eesti Muinasaeg

tööriistad muutsid töötegemise palju lihtsamaks (tegeldi alepõllundusega) ning tähtis osakaal oli ka asustatud tänu tihedatele metsade ja raskesti küttimisel ning kalastusel) haritavale maale esialgu suudeti raudesemeid ise vähe hankida, sest põlluharimise ja karjakasvatuse juurde tulid nüüd ka

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Meremuuseumi retsensioon
1
docx

Meremuuseumi retsensioon

Ühel seinal oli suur magnetkompass, mis oli tume rohelist värvi ning muuseumile annetatud reisiparvelaeva ,,Estonia" laevakell. Neljandal korrusel oli palju silte, tahvleid ning pilte. Sain teada ka natuke kalatöötlemisest, näiteks seda, et kalatöötlemine oli toodangu mahult suurim toiduainetetööstuse haru Eestis. Ning ka seda, et feodaalses Eestis oli mere kalastuse kõrval suur osatähtsus sisevete kalastusel. Kasutati võrke, kalatõkkeid, vitsmõrdu noote. Kala säilitati soolatult või kuivatatult. Üks väga ilus tahvel oli neljanda korruse seina peal, millel oli kirjas : Mered lahutavad mandreid ja ühendavad rahvaid. Ausalt öeldes, selles muuseumis mulle meeldiski kõige rohkem see silt, sest peale seda lugemist tekkis mul suur soov minna laevaga reisima. Ma olen käinud meremuuseumis juba 2 korda ja loodan, et satun sinna veelgi. Soovitan

Turism → Giidindus
14 allalaadimist
Pronksiaeg Eestis
8
docx

Pronksiaeg Eestis

Oletatavasti on vanim Eestist leitud pronksese Eesti läänesaarestikus, Muhu saarel välja tulnud odaots, mis on pärit Lõuna-Uuralitest. Kuna pronks oli haruldane importkaup, jätkus ka kivikirveste valmistamine ja kasutamine. Nn. hilised kivikirved ongi arvukaimaks jäänuseks Eesti vanemast pronksiajast, lisaks neile teatakse vaid üksikuid selle ajastu asulakohti. Mida tollal surnutega tehti, pole kalmete puudumise tõttu teada. Majandus rajanes ringleval alepõllundusel, küttimisel ja kalastusel. Nooremal pronksiajal (1000­ 500 eKr) toimusid suured muutused Põhja- ja Lääne-Eesti rannikupiirkondades, kus asustus oli muutunud sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde. Põhiliseks põllukultuuriks oli oder. Põllulapikest hariti paar aastat ning jäeti see siis enne uuesti üles harimist mõnekümneks aastaks sööti, kasutati karjamaana, mida loomad, peamiselt veised, sõnnikuga väetasid. Kivikoristusest

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun